Vallandatud Tartu ülikooli raamatukogu juht Martin Hallik võitis esimeses kohtuastmes kõrgkooli

 (195)
Tartu ülikool kaebab otsuse edasi
Tartu ülikooli raamatukogu endist juhti Martin Hallikut kahtlustab prokuratuur seksuaalkuriteos.
Tartu ülikooli raamatukogu endist juhti Martin Hallikut kahtlustab prokuratuur seksuaalkuriteos.Foto: Kiur Kaasik

Tartu maakohus rahuldas osaliselt Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu endise direktor Martin Halliku hagi kõrgkooli vastu töövaidluses ja mõistis ülikoolilt Halliku kasuks välja hüvitise 90 568 eurot.

Maakohus tuvastas, et TÜ ülesütlemisavaldus mullu 29. augustil Hallikuga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks on tühine.

Lisaks mõistis kohus tehtud otsusega Tartu ülikoolilt Martin Halliku kasuks välja hüvitise summas 90 568 eurot, tegemist on brutosummaga.

Summast 30 568 eurot moodustab saamata jäänud töötasu ning 60 000 eurot mittevaralise kahju hüvitis. Tartu ülikool lubas otsuse edasi kaevata.

Kohus möönis, et praeguseks puudub kohtupraktika sellises ulatuses kahjuhüvitiste väljamõistmiseks ning mittevaralise kahju summa võib tunduda liialt suur.

Samas tuleb hüvitamisel lähtuda sellest, et lepingu lõpetamise aluse valik ning selle avalikustamine tähendab arusaadavalt hageja maine hävitamist ja tema karjäärivõimaluste rikkumist aastateks, kui mitte pikemaks ajaks.

Kohtu hinnangul puudus Tartu ülikoolil kohustus ja vajadus avaldada infot Hallikuga sõlmitud töölepingu lõpetamise fakti ja aluste kohta avalikkusele pressiteatena.

Ülikooli esindanud vandeadvokaat Leonid Tolstov sõnas Delfile, et nii suur summa moraalse kahju hüvitamiseks on Eestis pretsedenditu.

"Kohus annab endale aru ka, et kõrgemad kohtuastmed annavad sellele omapoolse seisukoha," sõnas ta. Ta ei kommenteerinud, kas 60 000 moraalse kahju näol on juba kompromissettepanekuga.

Seotud lood:

Tartu ülikooli kommunikatsiooninõunik Mari-Liis Pintson rõhutas, et kuigi kohus rahuldas Halliku hagi osaliselt, leidis kohus ka seda, et ülikool pidi tööandjana ahistamisele reageerima. "Kohus loeb tõendatuks, et Martin Hallik ahistas jõulupeol ühte raamatukogu töötajat ning tarvitas liigselt alkoholi. Meie hinnangul on igasugune ahistamine töökeskkonnas lubamatu," selgitas Pintson.

Kuna tegu on Eesti töökultuuris pretsedenti loova juhtumiga ning ülikool usub, et suudab väärtustest lähtuvalt veenda järgmist kohtuastet otsustama Tartu ülikooli kasuks, jätkab kool töövaidlust järgmises kohtuastmes. "See on väärtuste konflikt ja meie kohus on nende väärtuste eest seista."

Martin Halliku kaitsja Kristi Sild sõnas, et peab maakohtu langetatud otsust positiivseks, kuna see kinnitas töövaidluskomisjoni seisukohta Halliku vallandamise osas. Sillal pole infot, kas Tartu ülikool plaanib otsuse kaevata või mitte.


Sild selgitas, et 60 000-eurone moraalse kahju hüvitis kujunes nii suureks, kuna tuli võtta kõiki asjaolusid arvesse, viidates kõrgendatud meediahuvile kaasuse osas.

Hallik ei soovinud ise otsust kommenteerida.

Ahistamisjuhtum leidis aset

Kohtuotsuses tuuakse välja, et kohus loeb tõendatuks, et 2017. aasta jõulupeol ahistas hageja ühte raamatukogu töötajat ning tarvitas liigselt alkoholi.

"Kohus leidis, et mitte ühes, vaid suisa kahes episoodis Martin Hallik ahistas 2017. aasta jõulupeol ühte raamatukogu töötajat ja tarvitas liigselt alkoholi, mis mõlemad olid ülikooli poolsed etteheiteid Hallikule töölepingu lõpetamiseks," kinnitas ka Tolstov.

"Selles osas ei saa olla vaidlust, Martin Hallik käitus ebaväärikalt ning ülikool ei reageerinud tühja koha pealt. Küll on tõepoolest kohus leidnud, et sellises olukorras oleks ülikool võinud rakendada leebemat sanktsiooni ning mitte kohe töölepingut üles öelda. See on väga vaieldav õiguslik hinnang kohtu poolt, mida siis kõrgemad astmed saavad vaielda," lõpetas ta.

"Ülejäänud töölepingu lõpetamise aluseks olnud asjaolud ei ole tõendatud. Kõigi tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud jõulupeol toimunu Martin Halliku käitumist arvestades tavapärane. Tunnistajad kirjeldasid Martin Hallikut kui viisakat juhti, kellega sai asju arutada ning konflikte ei tekkinud. Hagejal ei olnud kombeks naisi alandada," seisis otsuses.

Töölepinguseadus sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Kohus leidis, et erakorraline lepingu lõpetamine ilma hoiatuseta polnud kohane.

Lisaks ei peetud õigustatuks Halliku kohta saadetud TÜ pressiteadet, kus selgitati põgusalt ta vallandamise tagamaid.

Maakohus jättis rahuldamata Halliku nõude erialase enesetäiendamise tasu väljamõistmiseks. Samuti otsustas kohus jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.