Vallad ja linnad saavad toetust põhikoolivõrgu korrastamiseks

 (4)
Starditoetus suureneb, kasvutoetus kaob.
Starditoetus suureneb, kasvutoetus kaob.Foto: Ester Vaitmaa

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kinnitas toetusreeglid, mille järgi saavad koolivõrku korrastavad või korrastanud omavalitsused taotleda raha põhikoolide energia- ja kulutõhusamaks tegemiseks, mis lubab panustada rohkem vahendeid hariduse kvaliteeti.

Minister Jürgen Ligi sõnul vähenevad investeeringute tulemusena omavalitsuste kulud koolide haldamisele ning tekib võimalus panustada enam õpetajate palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.

„Toetust saab kasutada näiteks liiga suure ja amortiseerunud koolimaja lammutamiseks ja uue ehitamiseks või väiksemaks tegemiseks ning kaasajastamiseks,“ sõnas minister ning märkis, et programmist toetuse saamise peamine nõue on, et omavalitsus on teinud oma koolivõrgu korrastamise otsused ja omab suurt pilti selle tuleviku kohta.

Esialgu paanib ministeerium kaks taotlusvooru. Esimeses voorus saavad põhikoolide taristu korrastamiseks taotlusi esitada omavalitsused, kes on korrastamas või alates aastast 2011 korrastanud oma koolivõrgu ja sealhulgas leppinud kokku riigigümnaasiumi asutamises või otsustanud sulgeda gümnaasiumiastme ning teise vooru oodatakse taotlusi kohalikelt omavalitsustelt, mis liidavad põhikoole või sulgevad mõne põhikooli või põhikooliastme.

Koos omaosalusega on investeeringute maht 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). Maksimaalne toetus ühe projekti kohta on viis miljonit eurot. Üks omavalitsus võib toetust saada maksimaalselt kaheksa miljonit eurot.

Taotluste esitamise esimese vooru kuulutab sihtasutus Innove välja 2016. aasta alguses.