Välkõppusele tuldi ka Hispaaniast ja Lapimaalt

 (15)
Välkõppusele tuldi ka Hispaaniast ja Lapimaalt
Välkõppusele kutsuti kahe päevaga üle 2000 reservväelasekaitsevägi

61. tagalapataljoni lisaõppekogunemisele tulid reservväelased nii üle Eesti kui ka välismaalt, näiteks Soomest, Rootsist ning Hispaaniast, teatas 1. jalaväebrigaad.

"Arusaadavatel põhjustel võttis nende „viivitamatult ilmumine“ aega," teatas brigaad sotsiaalmeedia vahendusel.

Teisipäeval kutse saanud Kristjan Nikker ühines varustuskompanii reservväelastega eile. "Kui kutse tuli, tegin mina Põhja-Soomes Lapimaal tööd. Helistasin sõbrale, kes oli teel kogunemiskohta ning hakkasin lennupileteid otsima. Minu ülemus on reservohvitser, nii et mingit probleemi ootamatu äraminekuga mul ei tekkinud – ülemus tegi ka lennupiletid välja. Tegelikult on hea, et ikka vajatakse, seega kui kutsutakse, tulen kohale," kirjeldas Nikker ootamatut olukorda.

Remondirühma reservväelane Kaimo Paas oli teisipäeval aga hoopis päikesereisil. "Mina päevitasin Hispaania sooja päikese all, kui sõber, kellega me puhkusel olime, nägi uudist 61. tagalapataljoni kogunemise kohta. Väga tuttav number tundus," rääkis Paas.

"Mõne aja pärast tuli telefonile SMS ning e-mailile kiri. Helistasin infotelefonile ning andsin teada, et jõuan hiljem ning hakkasin lennukit ootama. Õnneks samal päeval sai ka puhkus otsa, nii et väga palju hiljaks ei jäänud," rääkis Paas.

Valitsus kutsus teisipäeval 823 61. tagalapataljoni reservväelast välkõppusele "Okas 2019". Päev hiljem kutsuti neile lisaks veel 1467 reservväelast 23. jalaväepataljonist.

Esmakordselt kutsutakse lisaõppekogunemisele mitu üksust järjestikustel päevadel. Eile õppusele kutsutud 61. tagalapataljon on kriitilise tähtsusega riigikaitsesüsteemi toimimisel – just need reservväelased tagavad, et täna kutsutud 23. kergjalaväepataljon ning teised üksused oleks kiirelt valmis võitlema.

Kogunenud reservväelasi käis üleeile külastamas ka peaminister Jüri Ratas, kes tunnustas reageerijaid ja tõdes, et oleme viimase kolme aasta jooksul üha julgemalt hakanud oma sõjalise riigikaitse valmisolekut proovile panema lisaõppekogunemistega.

Lisaõppekogunemise Okas 2019 eesmärk on valmiduskontroll, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga, sest vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks, ka nendeks, mille realiseerumise tõenäosus on väike. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama.

Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.