Valitsussektorist plaanitakse järgmise aasta lõpuks koondada 750 töötajat
Riigihaldusminister Arto Aas selgitas Delfile, et 750 inimese keskvalitsusest koondamise plaan on pärit juba koalitsiooni sõlmimise ajast. „See kokkulepe on valitsuse tööprogrammis kirjas, et kuna elanikkond Eestis väheneb ja maksumaksja peab toitma ära üha rohkem ülalpeetavaid, siis tegelikult peab ka avalik sektor sellele reageerima ja ennast kokku tõmbama.“
Nõnda saab riik eeldatavalt kokku hoida 13 miljonit eurot aastas. „See rahaline kate, 13 miljonit, on samamoodi valitsuses juba muude kulude katteks planeeritud, on need siis lastetoetuste tõus või muud investeeringud,“ sõnas Aas. „Selles suhtes ei ole tänases arutelus midagi ootamatut, ootamatu on tegelikult see, et keegi selle materjali liiga vara välja lekitas – tegemist on töödokumendiga ja täna oli alles esimene arutelu valitsuskabinetis. Septembrikuus need jutuajamised jätkuvad.“
Rahandusministeeriumis on Aasa sõnul kogutud andmeid ja neid analüüsitud, arvesse on võetud viimasel viiel aastal tehtud reforme haldusalades ja sellest lähtuvalt on välja pakutud ettepanekud, millises valdkonnas tuleks riigipalgaliste arvu koomale tõmmata. Kuna eelarveläbirääkimised käivad ja täna oli sel teemal alles esimene koosolek, siis ta ei soostunud detailidesse minema.
„Kui loeme inimesi, siis kärpida saab eelkõige sealt, kus on kõige suuremad massid. Ega me kellelegi erilist erandit ei tee või kellelegi liiga ei tee. Kärpe suurus on umbes 1,5 protsenti keskvalitsusest. Kui meil töötab 56 000 inimest keskvalitsuses, siis sealt 750 inimest pooleteise aasta jooksul koondada ei tohiks olla võimatu ülesanne. Ka inimeste tavapärane voolavus ametiasutustes on kordades suurem.“
Aasa kinnitusel täna keegi püstitatud eesmärki otseselt kahtluse alla ei seadnud. „Me peame seda tööd tegema. Loomulikult kõik ministrid võitlevad oma haldusala eest, sest keegi ei taha, et pakutavad teenused kannataks, aga on selge, et avalik sektor ei saa paisuda kogu aeg, on ka hetki, kus tuleb ennast koomale tõmmata,“ rõhutas Aas.
Rahandusministeeriumi ettepaneku järgi antakse haldusalade kaupa ette enam-vähem suurusjärgud, kui palju töötajaid tuleb koondada. „Ministrid peaksid eelkõige ise koos oma allasutustega leidma võimalused, kus ja millal – me räägime praegu protsessist, mis peaks lõppema 2016. aasta lõpus, nii et päris palju on aega,“ lisas ta.
Sester: keskvalitsus on kerkinud kui pärmitaigen
Rahandusminister Sven Sester ütles Delfile, et keskvalitsus on nagu pärmitaigen, mis on aastate jooksul vaikselt aga kindlalt kerkinud, seda nii majandamis- kui ka tööjõukulude osas. Teema on Sesteri sõnul riigihaldusminister Arto Aasa õlgadel, kes peab haldusalade ministritega läbirääkimisi. Valitsus on enda jaoks tähtajaks seadnud 24. septembri, mil tahetakse parlamendile üle anda riigieelarve.
„Kui me tahame küsida teistelt, kas nad on võimelised ennast kokku tõmbama, siis me peame ka ise olema väga selgeks eeskujuks,“ kõneles Sester. Ta ei soostunud prognoosima, kui palju inimesi peab lahkuma rahandusministeeriumi haldusalast. „Loomulikult sellised otsused pole kerged otsused, see pole kunagi ühegi valdkonna ministrile kerge, kui on kärpeküsimused üleval,“ lausus ta.
Sesteri sõnul on oluline tagada, et riigi teenused jõuaks inimesteni ja riik toimiks, aga et ta toimiks efektiivselt ja poleks tegevustes ning tööülesannetes dubleerimist. Ta märkis, et lisaks lepiti kokku selles, et ka majandamiskulud peavad kõigis valitsemisalades kolme protsendi võrra vähenema. „Me räägime ikkagi paarist miljonist eurost kokkuvõttes,“ selgitas Sester.
