Valitsusliit tõrjub Aabi kokkuhoiu ideid

 (34)
Jaak Aab
Foto: DELFI

Keskerakondlasest sotsiaalministri Jaak Aabi idee seada haigushüvitisele ülempiiri ja maksustada haiglate tulu pälvis valitsusliidus vastuseisu.

Haigekassa võidaks kolme keskmise palga suuruse haigushüvitise ülempiiriga 12 miljonit. Ühe keskmise palga suurune ülempiir annaks 36 miljonit. Puudu on aga ligi 400 miljoni krooni, kirjutab Postimees.

Reformierakonna juhatusse kuuluv riigikogu liige Jürgen Ligi ei pea haigushüvitisele lae panekut õigeks. Ettepanekut õigustaks tema sõnul vaid see, et vanemahüvitisel on juba piirsumma.

Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni juhi Jaanus Männiku sõnul tasuks hüvitiste piiramist aga kaaluda. „Kas panna kolme või kahe keskmise palga suurune ülempiir, võiks veel arutada,” ütles ta.

25-kroonine voodipäeva ja 50-kroonine omaosalus tooks Aabi hinnangul haigekassasse järgmisel aastal 30 miljonit krooni.

Aab soovib ka, et haigekassa ei korvaks enam kolme kuni viit protsenti eriarstiabi teenusest. Need kaetaks visiidi- ja voodipäevatasu ning tasulise teenustega.

Kohustusliku visiiditasu kehtestamine haiglate maksustamise plaani varjus on kummaline, nentis Ligi. Ka Männiku sõnul peaks Aab selle ettepaneku otstarbekust veel põhjendama.

Aab pani arutelule ka ettepaneku asendada sünnitushüvitis kohe sünnituse järel riigieelarvest makstava vanemahüvitisega. Rahvaliitlasest rahandusminister Aivar Sõerd aga ei poolda kulude haigekassa eelarvest välja viimist.

Reformierakond toetab endiselt ettepanekut hakata haigekassast haigushüvitist maksma alates neljandast haiguspäevast. „Kui raha napib, tuleks tõsta inimese omavastutust,” ütles Ligi. „Tervisliku eluviisiga inimene ei peaks maksma kinni pahede tõttu end hävitavate inimeste haiguspäevade kulu.”

Sotsiaalministeerium on pannud ka ette, et sotsiaalmaksu üheprotsendilise vähendamise korral maksaks tööandja haigestunule hüvitist teise kuni 14 haiguspäeva eest.

Ühe variandi järgi maksab tööandja hüvitust 80 protsenti palgast, teise variandi järgi maksab ühe poole vajalikust summast tööandja, teise haigekassa. Tööandjad aga pole nõus võtma haigushüvitise kulusid enda kanda.