„Eesti on õigusriik ja jääb selleks. Eesti riik järgib ka eriolukorras kehtivaid seadusi ja tagab põhiõiguste kaitse. Kõik meetmed, mis eriolukorras tarvitusele võetakse, peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Eesti on oma tegevuses läbipaistev ning täidab oma rahvusvahelisi kohustusi," sõnas ta.

"Üks neist kohustustest on ka Euroopa Nõukogu ees: Euroopa Nõukogu peasekretäri tuleb vastavalt Euroopa Inimõiguste konventsiooni artiklile 15 teavitada, kui riigis on hädaolukord. Eesti andis teada, et kehtestas 12. märtsil eriolukorra, mistõttu võib meil tekkida vajadus võtta meetmed, millega piiratakse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud õigusi," rääkis Seaver.

"See tähendab, et praegune olukord erineb tavalisest ning Eestis on vajadus kehtestada piiranguid viiruse leviku piiramiseks rahva tervise kaitsmiseks: näiteks liikumispiirangud Saaremaale ja teistele saartele. Teavitus eriolukorra meetmetest on oluline ka seepärast, et Euroopa Inimõiguste Kohus teaks võimalike hilisemate kohtumenetluste ajal, et Eestis kehtis teatud ajavahemikus eriolukord ja saaks kaasusi menetleda Eesti kohtutega samadel alustel. Kohustus teavituseks on igal konventsiooniga liitunud riigil," lisas ta.

"Euroopa Nõukogu teavitamine ei vähenda Eesti riigi kohustusi järgida seadusi ja tagada põhiõiguste kaitse ega anna alust ja õigust sekkuda isikute õigustesse ebaproportsionaalselt. Konventsiooni artiklile 15 toetumine ei vabasta ühtegi riiki vastutusest, kui riik on võtnud kasutusele ülemääraseid ja ebaproportsionaalseid meetmeid. Seda, kas riigi tegevus on olnud õiguspärane, hindab Euroopa Inimõiguste Kohus iga konkreetse kaebuse lahendamisel," ütles Seaver.

"Taoline Euroopa Nõukogu teavitamise protsess on puhtalt juriidiline ega näe ette, et oleks vaja valitsusel tasemel poliitilist otsust. Kogu konventsiooniga seotud protseduuri juhib välisministeerium."