Valitsuskomisjon hakkab homme arutama meetmete leevendamist Saaremaal

Sotsiaalminister Tanel Kiik: valitsuskomisjon arutab homme Saaremaa vallalt tulnud taotlusi, kohapealset olukorda, kuulab ära terviseameti hinnangu ja teadlaste nõukoja arvamuse ja otsustab seejärel, kas saarel on võimalik teatud leevendussamme astuda või tuleb veel oodata.

“Esimese asjana soovin tunnustada Saaremaa elanikke, ettevõtjaid, omavalitsust, päästeametit, Kuressaare haiglat, kõiki Saaremaa kriisikomisjoni liikmeid. Tehtud on väga suur töö viiruse puhangu kontrolli alla saamisel,” ütles Kiik.

Kiik viitas, et kui võrdleme tipphetke praegusega, siis kahe nädala keskmisega on nakatunute arv langenud viis korda. “Teine pool on aga see, et praegune number on küll madalam aga jätkuvalt oluliselt üle Eesti keskmise. Saaremaa on Harjumaa järel teine maakond,”
Ajavahemikul 12.-25. aprill lisandus Saaremaal 63 uut nakatunut, mis on teine tulemus Harjumaa 160 järel, ent samas oli kümnes maakonnas see näitaja alla 10.

Seega, nagu viitas Kiik, on Saaremaa elanike arvu järgi omakorda jätkuvalt Eesti kiirema nakatumise kasvuga piirkond. Oma rolli mängis siin Kiige sõnul ka Sõmera hooldekodu juhtum, aga ka nendeta on Saaremaal piisavalt nakatunuid, mis annab põhjust olla ettevaatlik.
Kolmapäev tõi nimelt uudise, et Saaremaa Sõmera kodu ühes majas, milles oli varem teada kolm koroonapositiivset elanikku, avastati veel 16 positiivset juhtu.

“Ütlen, pidage veel vastu. Saaremaal on kahjuks veel mitmed aktiivsed kolded, mis vajavad isolatsiooni,” nentis terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov.
Tema sõnul on tegemist mitmesaja inimesega, kes on haiged või kontaktsed ja keda jälgivad terviseameti epidemioloogid. “Praktiliselt iga päev lisandub uusi nakatanuid - keegi tuleb perekonnast, kus on 1-2 haiget juba ees, keegi kollektiivist. Mõni ei teagi, kust ta nakkuse sai,” ütles Popov.

Rääkides veel statistikast, viitas Kiik Saare maakonna kogunakatunute arvule alates ajast, mil viirus Eestisse jõudis - see number on 541 ning elanike arvu kohta 20 korda kõrgem kui mandri-Eestis. “See oli ka põhjus, miks erimeetmed vastu võeti,” tõdes Kiik.

Erimeetmeid soovis toona nii Saaremaa kriisikomisjon, Kuressaare haigla ja valitsus. “Erimeetmed aitasid suuremad kolded kontrolli alla saada, aga täna on vara öelda, et olukord oleks hea. Ta on parem kui halvimatel hetkedel ent siiski. Neist argumentidest lähtuvalt arutab valitsuskomisjon homme Saaremaa valla poolt tulnud pöördumisi, mis eelkõige puudutavad täiendavaid erilubasid,” ütles Kiik.

Sotsiaalminister tõdes, et ettevõtjate seisukohalt on kõik arusaadav. Vaja on teha erinevaid sõite ja need pole ainult kaubaveoga, mis toimib, seotud. Aga ka läbirääkimised, lepingute sõlmimised ja rida muid asju, mida alati ei saa interneti teel teha.

Kiige jaoks on arusaadav ka saarlaste soov külastada sugulasi ja pereliikmeid mandril ning vastupidi. Paljudel on Saaremaal ka suvekodud ja muu tihe seos maakonnaga. “Aga palun saagem aru, et meetmed pole seatud kellegi karistamiseks ja diskrimineerimiseks, vaid Saaremaa elanike elu ja tervise kaitsmiseks ja hoidmiseks. See on ka peamine argument, millest valitsuskomisjon saab võimalike leevendusotsuste puhul lähtuda,” selgitas Kiik.

Kiik viitas, et mõnda aega ebamugavuse talumine annab suurema tõenäosuse selleks, et piiranguid järk-järgult leevendama hakata ilma, et neist tekiks uus puhang, mis toob kaasa olukorra, kus korra juba leevendatud meetmed tuleb taaskehtestada.

“Seega, valitsuskomisjon arutab taotlusi, kohapealset olukorda, kuulab ära terviseameti hinnangu ja teadlaste nõukoja arvamuse ja seejärel langetab otsuse, kas on võimalik teatud leevendussamme astuda või tuleb veel oodata. Praegu ei ole neid arutelusid veel olnud ja seetõttu ei saa ma ka üksikministrina prognoosida, millised võiksid olla meie arutelude tulemused,” ütles Kiik.

Kiige sõnul tuleb kõigi valikuliste leevenduste puhul omakorda mõelda, kuidas on neid võimalik reaalselt jõustada. Näiteks kui tekib palju erandeid, mille alusel lubatakse inimesi Saaremaale ja seal välja mandrile, siis peab olema ka suutlikkus neid kontrollida. See tähendaks veelgi suuremat koormust PPA-le ja võib osutuda üsna keeruliseks kontrollida, kellel siis näiteks on Saaremaal tuge ja abi vajav sugulane. Samuti, kas kõik tööalased mandi-või Saaremaa külastused on ikka nii ajakriitilised.

Kaalumise alla tuleb aga Saaremaa valla taotlus anda päevas välja 30 eriluba. Hindamiskoormus nende põhjendatuse osas jääks aga sellelgi juhul, küll koostöös vallaga, PPA peale. “Kui me ei sea kriteeriume, siis kahtlemata on nende täitmise sihipärasust raske kontrollida ning see võib suurendada nakkusohtu nii Saaremaal kui mandril. Praegu kaitseme elanikke vastastikku. On ju selge, et iga liikumise elavdamine suurendab nakkusriski,” tõdes Kiik. “Saaremaa inimeste ja ettevõtjate mured on aga arusaadavad. Saaremaa elanikud pole süüdi selles, et nad sellisesse olukorda on sattunud.”

Arkadi Popov mõistab saarlasi, saab aru, et nad peavad tööl käima. “Mõistan ka, et nad on väsinud. Kõik see on arusaadav. Aga endiselt rõhutan - kui tunnete väiksemaidki haigusnähte, siis palun ärge minge tööle. Kui perekonnas tekivad kellelgi haigusnähud ja te elate selle inimesega koos, muutute te omakorda kohe kontaktseks ning potentsiaalseks nakkusallikaks oma kolleegidele. Seetõttu soovitan ka neil inimestel pigem jääda karantiini ja kui tekivad haigusnähud, võtta ühendust perearstiga,” ütles Popov.

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane avaldas eile Delfile antud kommentaaris arvamust, et 1. maist võiks Saaremaale kehtestatud piiranguid leevendada. „Nädal langustrendi veel ja sellised üliranged meetmed pole enam õigustatud,” leidis ta.

Sotsiaalmeedia andmetel võttis saarlaste tänasest protestiaktsioonist AITAB! osa 600 inimest. Kuigi tegu oli vaikse protestiga, kus tuldi keskpäeval pooleks tunniks oma kodu või äri ette istuma, viitas sotsiaalmeediasse postitatud piltide hulk, et aktsioon leidis palju kõlapinda nii Saaremaal, mandri-Eestis kui ka väljaspool Eestit.
Inimesed avaldasid meelt liiga pikalt kestnud rangete piirangute vastu, mis Saaremaale ja mitmele teisele Eesti saarele koroonaviiruse leviku tõkestamiseks 14. märtsist kehtinud on.