Valitsuskabinet pani Kohtla-Järve riigigümnaasiumi saatuse ootele. Isamaa mõte eestikeelsest õppest lükati tagasi

 (208)
Täiendatud kell 12.30
Mailis Reps
Mailis RepsFoto: Jaanus Lensment

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps esitas täna valitsuskabinetile aruteluks Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomise kaks alternatiivlahendust. Lahendust aga ei leitud.

Probleemiks on olnud see, kas riigigümnaasium peaks olema eestikeelne või osaliselt ikkagi võimalik ka vene keeles õppida. Mailis Reps pani täna lauale kaks võimalust. Esimese lahenduse kohaselt on riigigümnaasium eestikeelne, kus avamisele järgneb üleminekuperiood, mil säilib võimalus haridust omandada ka osaliselt eestikeelses õppes. Teise lahenduse puhul luuakse tänase Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi gümnaasiumiastme baasil riigigümnaasiumi filiaal, kus toimub õpe ainult eesti keeles. Selle lahenduse kohaselt saavad õpilased ise otsustada, millises õppekohas nad õppima asuvad.

Reps sõnas valitsuse pressikonverentsil, et suurt konsensust pole ja ekspertrühm arutab teemat edasi. Ta ei hakanud rääkima, et on poliitilisi lahkhelisid, küll viitas sellele väga konkreetselt Urmas Reinsalu (Isamaa). Ta märkis, et Isamaa seisukoht on ühene: kool peaks olema eestikeelne. "Aga on erinevad seisukohad. Tulevad valimised, oma poliitilised visioonid," arutles ta. Ilmselt pidas ta silmas seda, et Keskerakond seisab selle eest, et sealkandis oleks võimalik õppida osaliselt ka vene keeles. Reinsalu selgitas, et praeguses olukorras on mõistlik, et otsuse teeb suurem töörühm ja pärast valimisi. "Et töörühmas oleks ka nii eestlaste kogukonna esindajad Kohtla-Järvelt kui lapsevanemate esindajad. Valitsuse poolt on praegu õige mitte liikuda edasi, vaid kehtestada moratoorium." Hiljem lisas ta, et Isamaa tegi täna siiski konkreetse ettepaneku, et kool tuleks eestikeelne, ent mõte lükati valitsuskabinetis tagasi. "Eestlased Kohtla-Järvel tunnevad, et nad on jäänud üksi, kõrvale. See pole normaalne olukord," märkis ta.

Valitsuskabineti kogunemise eel märkis Reps, et tema sõnul tingis kahe alternatiivi väljapakkumise asjaolu, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeelega seonduv on tekitanud kohalikus kogukonnas pingeid. Ministri sõnul plaanib riik Ida-Virumaa hariduse arendamiseks ja heade õpetajate töölekutsumiseks hakata maksma maakonnas töötavatele õpetajatele palgalisa 30%, milleks on arvutuste kohaselt tarvis kuni 12,8 miljonit eurot lisaraha aastas. Lisaks suuremale palgale ja lähtetoetusele aitab õpetajaid motiveerida soodne elamispind ja paindlikud transpordivõimalused, keeleõppe toetamine, näiteks keeleõppeks kuluva aja arvestamine tööaja hulka.

Kohtla-Järve koolide gümnaasiumiastmes õpib praegu 75 eesti emakeelega õpilast ja 308 vene emakeelega õpilast.