Küsimus kõlab: "Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?".

Isamaa juht Helir-Valdor Seeder ei kinnitanud ega lükanud seda väidet ümber. Seeder ütles, et valitsus ei soovi avalikkusele sõnastust avaldada enne kui see on saanud fraktsioonide õnnistuse.

Seederi sõnul panid kolm valitsuserakonna esimeest eile abielureferendumi küsimuse sõnastuse paika. Väidetavalt kooskõlastati küsimus ka õiguskantsleri ning mitme juristiga. Ametlikku juriidilist hinnangut küsimusele ei tellitud.

"Oleme saanud tagasisidet, et küsimus on korrektne, sellele saab vastata jah/ei vormis," ütles Seeder.

Isamaa esimees tõdes, et nüüd on vaja küsimus veel fraktsioonides lõplikult kinnitada. Pärast seda saab eelnõu riigikokku saata. "Saab [fraktsioonides - toim] arutada täna ja saab arutada ka esmaspäeval," ütles Seeder. "Kui jääb esmaspäeva, siis läheb [eelnõu] pigem järgmisel nädalal riigikokku".

Eile jõudis meediasse valimiskomisjoni tõdemus, et 25. aprillil hääletust korraldada ei saa. Esimene kuupäev, mil komisjoni hinnangul saaks referendumit korraldada, on 30. mai.

Seederi sõnul olid nad juba varem probleemist teadlikud, kuid tema hinnangul pole veel välistatud, et referendum siiski aprilli lõpus aset leiab.

Millal on rahvahääletuse tulemus õiguslikult siduv?

Millisel juhul on rahvahääletuse tulemus õiguslikult siduv, on veel segane.Täna selgunud küsimus on samasugune, nagu pakkus möödunud nädalal välja peaminister Jüri Ratas Vikerraadios, kus märkis, ka, et kui enamus vastab "jah", siis on rahvahääletuse tulemus õiguslikult siduv. Riigikogu ei tohi sel juhul muuta perekonnaseaduses abielu definitsiooni.

Põhiseaduse assambleesse kuulunud Liia Hänni ütles aga ERR-ile, et selline küsimuse sõnastus ei vasta põhiseadusele. "Põhiseaduse kohaselt on rahvahääletuse otsus riigiorganitele kohustuslik. See tähendab, et küsimus tuleb sõnastada nii, et oleks selge, mida riigiorganid peavad tegema rahva üht- või teistpidi langetatud otsuse korral," sõnas Hänni, kelle sõnul jääb praegu selgusetuks, mida tehakse siis, kui ülekaalu jäävad ei-vastused.

"Eeldada, et siis ei pea riigiorganid midagi tegema, on põhiseaduse eiramine," leidis Hänni.

Õiguskantsler annab ametliku hinnangu siis, kui eelnõu koos seletuskirjaga on riigikokku jõudnud.