Valitsuse teadus- ja arendusnõukogu saab suurema otsustusõiguse

Teadus- ja arendusnõukogu tänasel kohtumisel arutati nõukogu rolli üle strateegiliste valikute ja rahastamisotsuste tegemisel. Üheskoos leiti, et nõukogu peaks ministeeriumide ülese teadus- ja arendustegevuse koordineerimise ja strateegiliste valikute üle otsustamise võtma enda kätte.

Valdkondade ülese teadus- ja arendustegevuse selgema koordineerimise, prioriteetide seadmise ning rahastamise üle otsustamise küsimused on välja toonud ka äsja valminud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonsüsteemi hindamise raporti autorid. Sealjuures nähakse otsustaja rolli just teadus- ja arendusnõukogul

„Jõudsime nõukoguga ühise arusaama ja tahtmiseni võtta suurem otsustusõigus prioriteetide seadmise, rahastamise proportsioonide ja programmide rahastamisvalikute üle otsustamisel,“ ütles komisjoni juhtinud peaminister Jüri Ratas. Ta avaldas lootust, et selle tulemusel on Eesti teadus- ja arendustegevus ühiskonna väljakutsetest lähtuv ning saab selgema sotsiaalmajandusliku suuna. „Võiksime edaspidi olla paremini ette valmistunud väljakutseteks, millega juba praegu või peatselt silmitsi seisame,“ ütles Ratas. „Näiteks oleks meil juba praegu vaja nutikamaid tehnoloogiaid põlevkivi ja puidu kasutamiseks, mis võimaldaks toota tõhusamalt ning väiksema keskkonnamõjuga,“ tõi Ratas välja.

Seda eesmärki toetas ka nõukogu teine arutelupunkt, mida tutvustas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Ettekandes toodi välja, et uus teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) strateegia peaks keskenduma valdkondlike prioriteetide seadmise asemel Eesti praeguste arenguprobleemide lahendamisele. See tähendab, et Eesti teadussüsteem võiks aidata lahendada Eesti pikaajalisi arenguvajadusi, mis on ära toodud koostamisel olevas Eesti2035 strateegias.

Veel arutati nõukogus haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel ettepanekuid uurimistoetuste valdkondliku jaotuse kohta. Ettepanekud otsustamiseks esitatakse järgmisele teadus- ja arendusnõukogu kohtumisele.