Valitsuse korraldus: Soomes töötavatele Eesti inimestele tehti erand. Neil on pendelränne kahe riigi vahel lubatud

 (168)
Soomes töölkäija, anna teada, kuidas see sind mõjutab: vihje@delfi.ee
Valitsuse korraldus: Soomes töötavatele Eesti inimestele tehti erand. Neil on pendelränne kahe riigi vahel lubatud
Soome lippFoto: Eero Vabamägi

Eriolukorra juht Jüri Ratas andis korralduse, millega võimaldatakse pendelrännet töö tegemise eesmärgil nendele inimestele, kes elavad alaliselt Eestis, kuid käivad tööl Soomes.

Korraldusse lisati piirang, et Eesti ja Soome vahet saab käia ilma karantiininõudeta üks kord seitsme päeva jooksul ehk Eestisse tagasi pöördumine ei saa toimuda sagedamini kui kord nädalas.

Töökoha all mõeldakse töötamist nii töölepingu kui ka käsunduslepinguga, samuti riigiametnikuna Eesti seaduse mõistes ja selle ekvivalendina Soome seaduse mõistes.

Soome riik teatas 18. märtsil, et lubab omalt poolt töötajate pendelrännet. Samasuguse otsuse teeb uue korraldusega eriolukorra juht, et võimaldada ka Eesti suunalt pendelrännet, kui isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eestis, kuid töökoht Soomes.

Peaministri 16. märtsi 2020. a korralduse
nr 32 „Eriolukorra juhi korraldus
liikumispiirangu kehtestamiseks pärast
riigipiiri ületamist“ muutmine

Hädaolukorra seaduse § 31 lõike 3 alusel ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a
korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“
kehtestatud eriolukorrast täiendada peaministri 16. märtsi 2020. a korraldust nr 32
„Eriolukorra juhi korraldus liikumispiirangu kehtestamiseks pärast riigipiiri ületamist“,
millega peaminister eriolukorra juhina kehtestas liikumispiirangud pärast riigipiiri ületamist,
järgmiselt:
1) täiendada punkti 3 alapunktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) isikud, kelle rahvastikuregistris registreeritud püsiv elukoht on Eesti Vabariigis, kuid
töökoht on Soome Vabariigis.“;
2) täiendada korraldust punktiga 31
järgmises sõnastuses:
„31.

Seotud lood:

Punktis 1 sätestatud liikumisvabaduse piirang 14 kalendripäeva ei kehti punkti 3 alapunktis 8 nimetatud isikute kohta, kui nad sisenevad Eesti Vabariiki üks kord seitsme päeva jooksul.“.

Korralduses sätestatud meetmete üle teeb järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet.
Praeguse korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi
kaitseks täpsemad meetmed, mis on hädavajalikud viiruse leviku tõkestamiseks. Põhjendused
ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse
veebilehel.
Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28
lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse §
47 kohaselt 2000 eurot.
Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30
päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama.
Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse
seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Seletuskiri peaministri korralduse „Peaministri 16. märtsi 2020. a korralduse nr 32

„Eriolukorra juhi korraldus liikumispiirangu kehtestamiseks pärast riigipiiri ületamist“
muutmine“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsus kehtestas 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 Eestis eriolukorra.
Eriolukorra lahendamiseks kehtestas peaminister eriolukorra juhina 16. märtsi 2020. a
korraldusega nr 32 täiendavad liikumispiirangud pärast riigipiiri ületamist, et tõkestada
koroonaviiruse epideemilist levikut.
Korralduse eelnõu on koostanud Riigikantselei ametnikud koostöös Siseministeeriumi
ametnikega.
2. Eelnõu sisu
16. märtsil 2020. a kehtestas peaminister eriolukorra juhina korraldusega nr 32
liikumisvabaduse piirangu 14 kalendripäevaks isikule, kellel lubatakse Eesti Vabariigi
riigipiiril Eestisse siseneda. Isikul on Eestisse saabumisest 14 kalendripäeva jooksul keelatud
lahkuda elukohast või püsivast viibimiskohast.
Soome Vabariik teatas 18. märtsil 2020. a, et lubab omalt poolt töötajate pendelrännet.
Samasuguse otsuse teeb käesoleva korraldusega eriolukorra juht, et võimaldada ka Eesti suunalt
pendelrännet, kui isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eestis, kuid töökoht Soomes.
Muudatusega tagatakse, et nimetatud isikute suhtes ei kohaldata 14-päevast karantiininõuet,
seda siiski ainult juhul, kui isikul ei esine haigussümptomeid.
Muudatuse eesmärk on võimaldada haigussümptomiteta isikutel käia Soomes tööl. Korraldusse
lisatakse piirang, et Eesti ja Soome vahet saab käia üks kord seitsme päeva jooksul, st et Eestisse
ei saa tagasi pöördumine rohkem kui ühel korral seitsme päeva jooksul. Piirangu eesmärk on
vähendada võimalike viiruse kandjate ja nakkuslike isikute liikumist Eesti sees.
3. Korralduse rakendamine
Korralduse rakendamise järelevalvet teeb Politsei- ja Piirivalveamet.
Praeguse korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi
kaitseks täpsemad meetmed, mis on hädavajalikud viiruse leviku tõkestamiseks. Põhjendused
ja kaalutlused on esitatud käesolevas seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse
veebilehel.
Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28
lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47
kohaselt 2000 eurot.
Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30
päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama.
Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse
seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!