Järgmisel aastal kujuneb nominaalseks puudujäägiks 0,5 protsenti ning ülejärgmisel aastal 0,4 protsenti SKP-st.

"Strateegia eesmärk on see, et rahandus oleks jätkusuutlik. 2016. aastal pinged eelarves suurenevad, kuid hiljem taastame 0,2-protsendilise struktuurse ülejäägi," rääkis rahandusminister Jürgen Ligi tänasel valitsuse pressikonverentsil.

Ligi sõnul on Eesti Euroopas laenukoormuselt oleme kõige paremas seisus. "0,4-protsendilise struktuurse ülejäägiga oleme erand ning 2018.aastal hakkavad reservid plaani järgi kasvama. Makupoliitika põhisuunad säilivad uues koalitsioonilepingus, kuid struktuursed kulud on kaetud struktuursete tuludega," selgitas Ligi.

Riigi eelarvestrateegiat uuendatakse igal kevadel – täpsustatakse kolme eelseisva aasta kavasid ning täiendatakse vähemalt ühe aasta võrra.

Eelarvestrateegias esitatakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad, majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, valitsuse prioriteedid, tulemusvaldkondade olukorra analüüs, eesmärgid koos mõõdikutega ning peamised poliitikamuudatused ja valitsemisalade rahastamiskava.

Valitsuse prioriteedid 2015. aastaks on laste vaesuse vähendamine, tööjõu maksukoormuse vähendamine, Eesti julgeoleku kindlustamine ning jätkusuutlik riigi rahandus.