Rail Baltic on väga mahukas, strateegiliselt oluline aga ka kallis projekt, mille ehitamine on võimalik vaid siis, kui kaasame Euroopa Liidu rahalise toe,“ ütles peaminister Taavi Rõivas. „Samas on tänapäevane kiire raudtee oluline nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Euroopa ühtsuse jaoks, integreerides siinset regiooni tugevamalt meie liitlaste ja partneritega,“ vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo peaministrit.

Peaministri sõnul on oluline, et Eesti, Läti ja Leedu esitaksid rahastamistaotluse ühiselt läbi kolme riigi ühisettevõte. „Sellega annavad osapooled selge sõnumi, et meie eesmärk on Rail Baltic ühise projektina välja ehitada.“

Esimesest taotlusvoorust küsitavat kuni 191 miljoni euro suurust toetust on plaanis kasutada Rail Balticu ehitamiseks vajalike eeluuringute ning põhjaliku tasuvusanalüüsi tegemiseks. Samuti kasutataks raha trassikoridoril olevate maade ostmiseks.

Eesti osa kogu Rail Balticu projektis on umbes 1,3 miljardit eurot, mis jaotub kümne aasta peale. Taotlusi projekti järgmiste etappide tarbeks on võimalik esitada alates 2017. aastast.

Lisaks Rail Balticule plaanib Eesti taotleda Euroopa Ühendamise Rahastust toetust ka trammiliini pikendamiseks Tallinna Lennujaamani, mis on vajalik Rail Balticu sidumiseks linnatranspordiga.

Euroopa Komisjonile taotluse esitamise tähtaeg on 26. veebruar. Otsus raha eraldamiseks langetatakse sügisel.

Paralleelselt käib töö Rail Balticu Eesti-siseste trassialternatiividega. Pärnumaal ja Raplamaal on peamised valikud tehtud, Harjumaal alternatiivide analüüsimine käib.