Otsuse-eelnõu järgi saadab Eesti kuni 55 sõdurit veel üheks aastaks sõjast laastatud Iraaki rahu tagama. “Kõik jääb täpselt samaks, nii meeste arv kui ka missiooni põhimõtted,” ütles Eesti Päevalehele kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko. Praegu Iraagis teenivad kaitseväelased jõuavad Eestisse tagasi jaanipäeva paiku.

Mikko sõnul tähendab aastane missiooniaeg taas seda, et üks jalaväerühm on Iraagis kohal pool aastat. “Üks rotatsiooniperiood on reguleeritud kuue kuuga. Majanduslikult on see kõige otstarbekam, kuigi meestele sobiks lühem teenistusaeg psühholoogiliselt paremini. See läheks Eesti riigile ainuüksi logistiliselt pööraselt kalliks,” rääkis Mikko.

Aastane missioon nõuab riigieelarvest 25-30 miljoni krooni. Ei Mikko ega riigikaitsekomisjoni esimees Sven Mikser näinud vajadust kaheaastase missiooni järele. “Nii võivad tekkida õiguslikud küsimused,” ütles Mikser. “Praegune Iraagi administratsioon ei jätka igavesti. Kui võimule peaks tulema põhiseaduslik valitsus, võivad tema sõnul muutuda ka missiooni staatus ja alluvus.”

Endise kaitseministri Mikseri ennustuse järgi toob uus Iraaki lähetamise ettepanek kaasa pikema parlamendiarutelu. “Kindlasti debatt tuleb. USA ja Suurbritannia analüüsivad oma luureandmete usaldusväärsust. Oluline on ka see, et osa kaitseväelasi on Iraagis haavata saanud,” rääkis Mikser. Ta avaldas lootust, et hääletusel on riigikogu üksmeelne.

Mikseri sõnul kutsus NATO endine peasekretär lord Robertson liituvaid riike hoidma alaliselt kaheksat protsenti oma maaväest rahutagamismissioonidel. “Oleme sellest võrdlemisi pika tee kaugel. Läheneme sellele suhtarvule siis, kui meie kompaniisuurune üksus on parajasti rotatsiooni korras missioonil Kosovos,” märkis Mikser.