Paul-Eerik Rummo sõnul puudub valitsusel selge ülevaade, kui palju monumente Eestis on ja kes on need püstitanud.

“Selle küsimusea hakkavad tegelema kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet. Sõjahaudadele püstitatud monumentidest on mingi ülevaade olemas kaitseministeeriumil. Infot saab ka maavalitsustest ja omavalitsustest, kelle territooriumil monumendid asuvad,” ütles Rummo BNS-ile.

Rahvastikuministri ettepanekul peaks justiitsministeerium korrastama ja sätestama täpselt, millistel alustel Eestisse monumente püstitatakse. Rummo tegi ettepaneku koguda maksimaalselt infot selle kohta, kes tegelevad Eesti lähiajaloo uurimisega ja kui palju on sellest publitsistikas avaldatud.

Valitsuskabinet andis kahe nädala eest Rummole ülesandeks töötada välja Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuse jäädvustamise riiklik tegevuskava. Rummo esitatud ettepanekud on tegevuskava esimene etapp, mille eesmärk on saada praegusest olukorrast ammendav ülevaade.

Rummo pidi esitama kava ka selle kohta, kuidas saavutada poliitiline konsensus ausamba rajamise kohta iseseisvuse eest langenute jäädvustamiseks.

Rahvastikuminister ütles BNS-ile, et töö selles suunas on juba alanud. “Juba on ühel korral koos käinud selleks moodustatud parlamendierakondade komisjon, järgmise kord koguneb komisjon ülejärgmisel nädalal,” lausus Rummo.

Valitsuskabinet kiitis Rummo ettepanekud neljapäeval põhimõtteliselt heaks ja tuleb selle küsimuse juurde tagasi ülejärgmisel nädalal.

Vabadusvõitlejate jäädvustamine kerkis päevakorda pärast seda, kui valitsus eemaldas 2. septembril Lihulast vabadusvõitlejate mälestusmärgi, millel oli kujutatud Saksa mundris sõdur.