"Kliima määrab meie tuleviku ja kliimamuutuste tagajärgedega võitlemiseks on tarvis meie kõigi mõtteviisi muutust ning iga eestimaalase panust", ütles peaminister Jüri Ratas.

"Selle sajandi keskpaigaks peab Eestist saama madala kasvuhoonegaaside heitmega, aga konkurentsivõimelise majandusega riik. Selleks kavatseb valitsus lähikuudel teha selgeid valikuid küsimustes, millest selle eesmärgi täitmine sõltub," sõnas Ratas.

Ta märkis, et lahendused neile küsimustele on energeetika, tööstuse, transpordi, põllumajanduse, ehituse valdkondades ning nii mõnigi neist eeldab suuremahulisi investeeringuid ja tähendab laiaulatuslikke uuendusi. "Hiljutised arutelud põlevkivitööstuse või tuuleparkide väljavaadete osas on vaid mõned näited. Oluline, et nii arutades kui ka otsustades vaatame tulevikku ja lähtume nii praeguste kui tulevaste põlvkondade huvidest."

Peaminister kinnitas, et keskkonnaministeeriumi ettepanekutega tegeleb süvitsi edasi hiljuti loodud valitsuse kliima- ja energiakomisjon. Siseriikliku arutelu võtab kokku kliimateemaline konverents, mis toimub peaministri eestvedamisel ja koostöös Teaduste Akadeemiaga 13. septembril.

Keskkonnaminister Rene Kokk toonitas, et iga taastuvatest allikatest toodetud megavatt-tund elektrienergiat, mis asendab põlevkivielektrit, vähendaks Eesti kasvuhoonegaaside heitkogust ligi 1,2 tonni süsihappegaasi võrra. Kokk lisas, et madal kasvuhoonegaaside heide võib olla Eestile ka täiendavaks tuluallikaks. "Euroopa Liidus hakkab lähiaastatel kehtima kvooditurg ka teistele sektoritele peale suurenergeetika. Kui Eesti suudab piirata süsihappegaasi heidet ettenähtust rohkem ehk vähendada seda ka transpordi, väikeenergeetika ja põllumajanduse sektoris 6,2 miljonilt tonnilt 2030. aastaks madalamale tasemele kui praegune siht 5,5 miljonit tonni, loome võimaluse ühikutega riikidevahelisel kvooditurul kaubeldes riigile tulu teenida," märkis Kokk.

Keskkonnaministeeriumi ettepanekute kohaselt on väheneva elektritootmise kompenseerimiseks vaja luua eeldused uuteks taastuvelektri tootmise investeeringuteks. Taastuvenergia tehnoloogiad on odavamaks muutunud ja see tähendab, et saab tegeleda teiste küsimustega, mis sektori arengut pidurdavad. Võimalik on näiteks soetada riigikaitseliste piirangute leevendamist võimaldavaid radareid ning osaliselt kaasrahastada uute taastuvelektrit tootvate elektrijaamade liitumisi.

Soojatootmist puudutavates ettepanekutes tõi keskkonnaministeerium välja, et üks lahendus on jätkata taastuvatele kütustele ülemineku toetamist ning rajada ka taastuvatel allikatel põhinev koostootmisjaam Narva, kus kasutatakse jätkuvalt põlevkivi. Et põlevkivist soojusenergia tootmine on väga süsinikumahukas ja mõjutatud üha kallinevast süsinikdioksiidi kvoodi hinnast, siis aitaks koostootmisjaam piirata ka kaugküttesoojuse hinnatõusu. Soojatootjate üleminek fossiilkütustelt taastuvatele on Eesti energiapoliitika üks seniseid edulugusid.

Põlevkiviõli tootmises, mis on oluliselt väiksema kasvuhoonegaaside heitega kui põlevkivi põletamine, on arutluse all kaks projekti – uue õlitehase rajamine ning põlevkiviõli eelrafineerimistehas. Kuivõrd õlitootmise suurenemisega väheneb elektri tootmine põlevkivist põletamise teel, on see kooskõlas Eesti 2030. aastaks seatud kliimaeesmärkidega.

Suurenergeetikast väljapoole jäävates sektorites on suurim potentsiaal heitkoguste vähendamiseks transpordil. Raudtee elektrifitseerimise plaani on valitsus juba heaks kiitnud. Lisaks aitaksid kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa kaubavahetuse suunamine maanteelt raudteele, elektriautode ostu toetamine, ühistranspordi üleviimine biometaanile ja elektrile, rattataristu arendamine linnades ning Tallinna trammiliikluse edendamine. Olulise kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaaliga on ka hoonete renoveerimine ning põllumajanduses sõnnikukäitluse parandamine ja sellest taastuvenergia tootmine.

Aastaks 2030 peab Eesti vastavalt praegusele kokkuleppele vähendama kasvuhoonegaaside koguheidet võrreldes 1990. aasta tasemega 70 protsenti. Riigi järgmise eelarvestrateegia arutelu ajaks peab keskkonnaministeerium koostöös teiste ministeeriumitega andma täpse hinnangu meetmete mõju, maksumuse, rakendamise ajakava ja eeldatavate tulemuste kohta aastatel 2021-2030.

Peamised kasvuhoonegaasi tekitajad on suurenergeetika- ja tööstussektor

Kokku tuleb Eestil kasvuhoonegaaside koguheidet vähendada 70 protsenti aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990.

2017. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide ligikaudu 19 miljonit tonni, aastaks 2030 peaks see jõudma 12 miljoni tonni tasemele.

Kliimamuutustega võitlemise eestvedaja maailmas on Euroopa Liit, kus on arutluse all eesmärk saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus. See tähendab Eestile ka tulevikueesmärkide täpsustamist.

Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest moodustab suurenergeetika- ja tööstussektor 70 protsenti (aasta 2017 andmed).

Transpordi-, väikeenergeetika- ja põllumajandussektori heide moodustas aastal 2017 ligi 30 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitest. Pool sellest moodustab omakorda transpordisektor.