Valitsus saatis parlamenti aastaid ette valmistatud riigikaitseseaduse eelnõu
Peaminister Taavi Rõivas avaldas lootust, et see seaduseelnõu on lähikuudel võimalik ka parlamendis seadusena vastu võtta.
Rõivas tõi välja, et tänapäevases sõjapidamises on väga keeruline eristada rahu- ja sõjaaega, seetõttu annab seadus peaministrile ja valitsusele õiguse riigikaitse planeerimiseks rahuajal, kui ka kriisi korral selle juhtimiseks.
Teiseks märkis valitsusjuht kiiret reageerimisvõimalust. Sellest tulenevalt reguleerib riigikaitseseadus kaitseväeteenistuse korraldust, ajateenijate reserv- ja asendusteenistuse korraldamist ja annab täiendavad võimalused lisaõppekogunemiste korraldamiseks.
Rõivase sõnul on riigikaitseseadus palju laiem sõjalisest kaitsest. "Kaitsevägi peab olema valmis meie riiki kaitsma, aga sellele lisaks peavad olema valmis ka kõik riigiasutused ja kogu ühiskond," ütles Rõivas. "See on oluline paradigma muutus, me oleme selles suunas liikunud juba mõnda aega ja mul on hea meel, et me saame selle nüüd parlamendile üle anda."
Kaitseminister Sven Mikser rääkis, et eelnõu on kirjutatud kolm aastat. "Riik peab olema suuteline oma valmidust tõstma ka siis kui vaenlane ei ole veel otseselt maale astunud," rääkis Mikser.
Siseminister Hanno Pevkur tõi riigikaitseseaduse märksõnana välja laiapindsuse. Tema sõnul sätestab eelnõu, kuidas kaitseliitu ja kaitseväge on võimalik ka avaliku korra tagamisse kaasata.
Nii rahu ajal kui sõja korral jätkub Pevkuri sõnul samasugune seis ehk politsei peab vastutama avaliku korra eest ka sõja seisukorras.
Eelnõu järgi on riigil kolm riigikaitse seisundit – tavaolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus ja sõjaseisukord.
