Välisminister Urmas Paeti sõnul on Lissaboni lepingu eesmärk tõhustada Euroopa Liidu toimimist ning otsustusprotsesse. „Liit muutub ühtsemaks ning kindlasti ka kodanikulähedasemaks,” ütles Paet. „Loodame, et riigikogu jõuab ratifitseerimisega lõpule juba kevadel,” lisas ta.

Üks olulisemaid Lissaboni lepinguga tehtavaid muudatusi on Euroopa Liidu institutsioonilise raamistiku ühtlustamine. „Kaob senine sammaste struktuur ja ühes sellega Euroopa Ühenduse mõiste, edaspidi räägitakse vaid Euroopa Liidust,” sõnas Paet.

Välisminister toonitas, et Lissaboni leping annab Euroopa Parlamendile suurema legitiimsuse ning läbipaistvuse. „Sellega laiendatakse Euroopa Parlamendi kaasotsustusmenetlust ning nõukogu istungid muutuvad avalikuks õigusloome arutamisel,” ütles Paet. Välisminister lisas, et uus leping näeb ette nii kodanikualgatuse võimaluse kui ka rahvusparlamentidele antud kontrollimehhanismi ulatuslikumaks järelvalveks subsidiaarsuse põhimõtte rakendamise üle.

Euroopa Liidu riigijuhid jõudsid leppe osas üksmeelele möödunud aasta oktoobris. Lissaboni leping allkirjastati 2007. aasta 13. detsembril Lissabonis, Eesti nimel kirjutasid alla peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet. Lepingu jõustumiseks peavad selle ratifitseerima kõik 27 Euroopa Liidu liikmesriiki. Tänaseks on lepingu ratifitseerinud Ungari, Sloveenia ja Malta.