Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmandi sõnul on selgesõnaliste poliitikasuuniste kirjapanek on vajalik, sest see annab ühtse aluse, millest õigusloomes lähtuda. "See annab ühiskonnale kindluse ning selged ootused, millele tugineda osaledes õigusloomes. Ühtlasi peab see pikaajaline dokument vastu pidama valitsuse vahetumisele ja riigikogu koosseisu muutumisele.“

Õigusloomepoliitika põhialustes on jätkuvalt kesksel kohal kaasav ja tõendusel põhinev õigusloome, millele esitatavad nõuded peavad tagama, et loodavad seadused on põhiseaduspärased ning suurendavad riigi konkurentsivõimet, heaolu ja turvalisust.

Varasemast selgemalt on rõhutatud õigusloome mahu vähendamise vajadust ning uuenduslike meetodite kasutamist, näiteks tehisintellekti kaasamist õigusaktide mõjuanalüüsidesse. Ühtlasi peavad kõik õiguslikud lahendused olema kasutatavad digiühiskonnas ning toetama selle arengut.

Õigusloomepoliitika põhialustes märgitakse, et väljatöötamiskavatsus on seadusloome esimene etapp, millest erandite tegemine on lubatud vaid avaliku huvi korral.

Härmandi hinnangul on oluline, et riigikogu ei võtaks tulevikus menetlusse seaduseelnõu, mis hea õigusloome põhimõtetele ei vasta. „Riigikogu ei peaks võtma menetlusse selliseid eelnõusid, mille kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ja mille seletuskirjas ei ole seda avaliku huviga põhjendatud. Ühiskonna jaoks on samavõrra olulised nii eelnõude sisu kui ka õigusloome protsess. Seadused peavad põhinema teadmusel ja õigusloome protsess peab olema läbipaistev ja kaasav,“ rääkis Härmand.