Valitsus peatab toetuste suurenemise

Eilsel kabinetiistungil keskendusid ministrid eelkõige Gruusiale ning eelarve üksikasjalikku arutelu ei toimunud. Eelarve osas räägiti 6,5 miljardist kroonist, millest 3,6 miljardit on nn krokodillide komisjoni pakutud kokkuhoiukava ja teine osa puudutab tulude suurendamist.

“Rahandusministeerium hakkab analüüsima eelarveprojekte ning pärast 25. augustit algavad ministritega otseläbirääkimised,” märkis valitsuse pressibüroo juht Inga Jagomäe. Ta kinnitas, et eile ei tehtud ühtki kardinaalset otsust, kas üht või teist kulutust suurendada või vähendada, kirjutab Eesti Päevaleht.

25. augustil selgub kaua oodatud ja täpsustatud järgmise aasta majandusprognoos.

Eelmisel nädalal tuli erakondade esindajate vaheline eelarvestrateegia töörühm ehk nn krokodillide komisjon välja mitme ettepanekuga, millega loobutakse hulgast sotsiaaltoetustest. Esiteks otsustati loobuda järgmisel aastal lapsetoetuse tõusust kolmandale ja igale järgnevale lapsele, kuigi valitsusliidu lepingus lubati kolmanda lapse toetus tõsta 900-lt 2000 kroonini.

Samuti jääb ära plaanitud lapsehooldustasu maksmise suurendamine praeguselt 600 kroonilt 800 kroonile. Seda toetust makstakse vanemahüvitise maksmise lõppemisest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Ära jääb ka töötutoetuse tõus praeguselt 1000 kroonilt 1700 kroonini. Aastaid oli see 400 krooni kuus, viimased kaks aastat tõusis 1000 krooni ligi. Uut töölepinguseaduse eelnõu arutades pandi paika, et töötutoetus tõuseb 50 protsendini eelneva aasta alampalgast ehk 2175 kroonini 2010. aastal. Tõus pidi olema astmeline, järgmine aasta pidi see tõusma 1740 kroonini ehk 40 protsendini alampalgast (tänavu 4350 krooni). Selle tõusu otsustasid “krokodillid” nüüd aga kärpida, hoides nõnda kokku 26 miljonit krooni.

Ametiühingute keskliidu esimehe Harry Taliga arvates on see vale suhtumine, eriti arvestades, et töötutoetus on aastaid väga väike püsinud. “Sotsiaaltoetuste arvelt kokku hoida on lühinägelik ega lahenda probleemi,” sõnas Taliga.

78 miljonit krooni soovitakse kokku hoida nn ranitsatoetuse ehk koolitoetuse arvelt, loobudes sellest üldse. Toetust makstakse üks kord aastas, tänavu on see summa 450 krooni. “Kuna toetus on ühekordne, ei ole see paljudele peredele määrava tähtsusega. Suurperedel ja toime mitte tulevatel peredel on võimalus taotleda kohalikult omavalitsuselt sotsiaaltoetust,” teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles.

Samuti otsustati mitte toetada haiglaid kapitalikulude katmisel riigieelarve kaudu, nii säästetakse 125 miljonit krooni.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines