Riik peatab omapoolsed sissemaksed alates käesoleva aasta 1. juunist. Sellekohaste seadusemuudatustega püüab rahandusministeerium tulla valitsusse selle nädala neljapäeval, teatas valitsuse pressiesindaja.

Valitsuse otsuse kohaselt jätkab riik osalise koormusega sissemakseid aastal 2011. Siis hakkab riik II pensionisambasse maksma kaks protsenti ja kodanik ühe protsendi. Tavapärased sissemaksed (2+4) taastuvad aastal 2012.

Inimestele, kes jätkavad riigipoolse maksepuhkuse ajal oma kogumispensionisse sissemakseid, maksab riik teatud majanduskasvu tingimustes tema II pensionisambasse nelja protsendi asemel kuus protsenti. Täpsemad tingimused töötab rahandusministeerium välja neljapäevaks.

Nende aastate eest, mil riigipoolsed sissemaksed II sambasse on peatatud, saavad tulevased pensionärid mõnevõrra suuremat riiklikku ehk I samba pensioni.

Täna maksab kohustusliku kogumispensioniga liitunu sissemakse tegemisel kaks protsenti oma palgast, millele riik lisab liitunu eest tasutud sotsiaalmaksu arvelt neli protsenti. Fondidega on liitunud üle 580 000 inimese.

Rahandusministeerium on lähtunud printsiibist, et tänane kogumispensioni süsteem säilib ning ajutine külmutamine ei tohiks mõjutada süsteemi jätkusuutlikkust ega märkimisväärselt hilisemaid pensionite väljamakseid.

"Toimunud arutelude käigus on kaalutud kõiki aspekte, sh õiguslikke nüansse. Täna heaks kiidetud lahendus säilitab põhijoontes olemasoleva süsteemi, mistõttu ei ole kavas eelnõusse lisada raha väljavõtmise võimalust," selgitas ministeeriumi pressiesindaja ja lisas, et põhjalik õiguslik analüüs lisatakse ka eelnõu seletuskirja.

"Rahandusministrina soovitan fondihalduritele kasutada mõningast hingetõmbeaega selleks, et realistlikult ümber hinnata järgneva 20 aasta kasvustrateegiad," lisas Padar.

Rahandusminister meenutas, et II samba maksete ajutise külmutamise idee pakkusid tänavu aprillis välja valitsust nõustanud eksperdid ja teadlased, kelle enamik muid ettepanekuid jõudis veebruaris Riigikogus kinnitatud 2009. aasta negatiivsesse lisaeelarvesse.

"Kuna tegu on tõsist sotsiaalset ja majanduslikku mõju omava muudatusega, oli pikem ja sügavam arutelu hädavajalik. Tähtis on see, et riik on valmis hiljem omalt poolt taas sissemakset suurendama," lausus Padar.