Valitsuse läinud aasta detsembris tehtud määruse järgi arvati avalike veekogude nimekirjast välja kaitseväe keskpolügoonil asuvad või sellega piirnevad Nõmmoja Kalajärv, Pakase järv ning osa Valgejõest ja Pikkojast, kirjutab Virumaa Teataja.

Keskkonnaministeeriumi vahendusel keskvõimult määruse tellinud kaitseministeerium põhjendas veekogude sõjaväele allutamist vajadusega tagada inimeste turvalisus kaitseväe keskpolügoonil.

Seni pidi kaitsevägi küsima veekogude juures õppuste korraldamiseks luba kohalikelt omavalitsustelt, mis aga militaartegelaste hinnangul aeglustab asjaajamist ja takistab õppuste operatiivset korraldamist.

Kadrina vallavanem Ain Suurkaev tunnistas: “Olin määrusest kuuldes hämmingus. See on täielikus vastuolus seni räägituga.” Ta selgitas, et valla ja kaitseministeeriumi vahelistel kõnelustel pole veekogude kasutamise piiramine kordagi jutuks olnud. Küll on vald riigiametnikega rääkinud veekogude kasutuse piiramisest õppuste, näiteks lahinglaskmiste ajal. “Seda kohalik omavalitsus aktsepteerib,” sõnas Suurkaev.

Nii Kalajärv, Pakase järv, Valgejõgi kui ka Pikkoja on tuntud ujumis- ja kanuusõidukohtadena, rääkimata kalastamisest. Et kaitseväe väiteil kavandatakse keskpolügoonil õppusi vaid umbes sadakond päeva aastas, siis tegevus veekogudel olnuks piiratud vaid sellel ajal, mitte aastaringselt.

Et selgitada, kas rahvas tohib üldse Valgejõe või vaidlusaluste järvede veeres käia, pöördub Kadrina vald õiguskantsleri poole. Samuti kaheldakse valitsuse määruse õiguspärasuses.

Kanuumatku korraldava osaühingu Rivanel juhatuse liige, Tapa linnavalitsuse arendusnõunik Vahur Leemets peab Valgejõge turistidele atraktiivseks veekoguks. Valgejõel võib kanuuga sõita peaaegu iga veetasemega. Spetsialistide hinnangul ulatub seal korraldatavate matkade aastakäive kolme miljoni kroonini.

Linna arendusnõuniku sõnul on Tapa linn huvitatud polügooni kui suure tööandja heast käekäigust. Teisalt soosivad linnavõimud ka turismi, sealhulgas kanuumatku, millest enamik saab alguse Tapalt, muutes linna atraktiivsemaks.

Ka Riigimetsa Majandamise Keskuse Kirde regiooni peametsaülema Ilmar Paali kinnitusel ei lähe veekogude andmine kaitseväe haldusse kuidagi kokku varasemate kokkulepetega. “Keegi kiirustab selle asjaga,” lausus Paal.

Hinnanguliselt laiuks nn riigikaitsemaa 11 000-12 000 hektaril ja sinna kuuluksid sajad metsaomanike maad. Sisuliselt lükatakse nii majandustegevusest eemale 1,9 miljonit tihumeetrit puitu. Lisaks puidule on seal suured ehitusliiva- ja turbavarud.

Kaitseväe viimatise suurõppuse läbi kannatanud Läsna küla elanik Jüri Mildeberg ütles, et ei usu sõjaväelaste headesse kavatsustesse. Ta arvab, et küllap mõlgub mõnel militaristil veekogusid oma haldusalasse krahmates meeles majake kuskil järve ääres. “Meie oleme vastu,” sõnas Mildeberg ja lisas, et terve küla mõtleb nii.

Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko sõnul ei tähenda valitsuse otsus, et polügooni ala automaatselt suletakse ja veekogud avalikust kasutusest välja arvatakse. “Tegelikult oli seda määrust vaja, et meil oleks alust veekogusid ajutiselt sulgeda,” selgitas Mikko. Tema andmetel suleti seni Valgejõgi ja järved lahinglaskmisteks seadusliku aluseta.