Määrus näeb ette, et üldjuhul 2019/2020. õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel seniseid kohustuslikke eksameid ei toimu.

Gümnaasiumi lõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis, luuakse võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena ja matemaatikas. Samuti saab sooritada ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest.

Riigieksamid tuleb sooritada juhul, kui on plaanis edasi õppida erialal, millele pääsemiseks seda nõutakse. Näiteks nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis on riigieksamite tulemused vastuvõtutingimuseks enamikul bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe õppekavadel.

Abituriendid, kes on tänavu eksamitele registreerinud, saavad soovi korral sooritada eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami, matemaatika riigieksami ning ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami. Riigieksamid toimuvad mai lõpus-juuni alguses ning tulemused avalikustatakse hiljemalt 30. juunil.

Riigieksamite toimumise ajad:

Eesti keel (kirjalik) – 29. mai
Eesti keel teise keelena (kirjalik) – 1. juuni
Eesti keel teise keelena (suuline) – 1.-3. juuni
Matemaatika (kirjalik) – 5. juuni
Rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleksamid toimuvad järgmiselt:

Saksa keel Goethe-Zertifikat B1- ja B2-tase – kirjalik ja suuline osa 08.-11. juuni.
Inglise keel Cambridge Assessment English C1 Advanced 12.-22. juuni (kirjalik eksam 20. juuni).

Prantsuse ja vene keele rahvusvahelised eksamid juunis ei toimu. SA Innove saadab täiendava teabe eksami aegade kohta eksamitele registreerunud õpilastele.
Järgmise õppeaasta esimesel poolel korraldatakse ka riigieksamite lisaeksamid. Neid saavad sooritada õpilased, kes ei ole kevadel riigieksamitel käinud või kes ei ole oma riigieksamite tulemustega rahul.

Riigieksamid korraldatakse kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja piiranguid silmas pidades. Täpsemad juhised edastab koolidele SA Innove.

Tänavu on gümnaasium võimalik lõpetada ka kooliastmehinnetega, mis on vähemalt "rahuldavad" või "arvestatud".

Minister Reps: on oluline anda õpilastele valik

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on hea meel, et ettepanek võimaldada kool tänavu paindlikumalt lõpetada sai lõpuks heakskiidu. "Arutasime seda põhjalikult lapsevanemate, õpilaste, õpetajate ja koolipidajate esindajatega ning jõudsime ühisele arvamusele, mida omakorda kinnitas ka kooskõlastusringilt saadud üksmeelne tagasiside. Praeguses olukorras on oluline anda õpilastele valik – kas sooritada riigieksameid või mitte, kas teha seda praegu või hiljem. Siiski kutsun üles kõiki abituriente eksamitel osalema, sest tulevikku silmas pidades võib see olla edasiõppimiseks vajalik."

2019/2020 peavad põhikooli lõpetamiseks aastahinded olema vähemalt rahuldavad või arvestatud, kuid õppenõukogu otsusega saab anda lõputunnistuse ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes aines "nõrk" või "puudulik".

Järgmisel õppeaastal tuleb põhikooli lõpetamiseks sooritada vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksam, matemaatika eksam ja üks eksam õpilase valikul. Õppeainete viimastele aastahinnetele kehtivad tavapärased nõuded. Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad olema kooliastmehinded vähemalt rahuldavad, sooritada tuleb riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles ning koolieksam.

Määruse kohaselt ei pea 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal sooritama põhikoolis loovtööd ja gümnaasiumis õpilasuurimust või praktilist tööd, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik. Käesoleval õppeaastal ei pea gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama ka koolieksamit, kui kooli õppenõukogu on eriolukorrast tulenevalt selliselt otsustanud.

Õpilaste hindamise kohta näeb määrus ette, et 2019/2020. õppeaastal väljendatakse põhikooli õppeainete viimased aastahinded ja gümnaasiumi kooliastmehinded üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui eriolukorra ajal on kasutatud sõnalisi hinnanguid, millel puudub numbriline ekvivalent, siis ei pea seda teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse ning õppeaine viimase aastahindena põhikoolis ja kooliastmehindena gümnaasiumis võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras kasutada ka "arvestatud" või "mittearvestatud".

Koroonaviirus SARS-CoV-2

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!

Liitu