Valitsus otsustas toetada varjatud leviku edasist uurimist, karmimaid piiranguid arutatakse neljapäeval
Varjatud levikuks nimetavad teadlased olukorda, kus inimesel on küll viirusnakkus, kuid puuduvad silmatorkavad haigustunnused. Sellisel puhul ei tea nakatunu kontaktidest hoiduda ja võib enese teadmata viirust levitada.
Nii terviseamet kui ka teadusnõukoda on avaldanud toetust Tartu ülikooli varjatud leviku seireuuringu jätkamisele, mis nädalaid seisis valitsuse otsuse taga. Viimane varjatud levikut kaardistav uuringulaine sai läbi oktoobri alguses.
"Otsustasime ära, et jätkame seireuuringut," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik Delfile. "Novembris-detsembris tuleb kokku tõenäoliselt neli uuringulainet, mille läbi saame parema pildi viiruse levikust riigis. Eesmärk on leida üles asümptomaatilised kandjad."
Kiige sõnul hõlmab uuring kogu Eestit, samal ajal kaasatakse valimisse rohkem inimesi ulatuslikuma levikuga piirkondadest, milleks on praegu Harjumaa, Ida-Virumaa, aga Kiige sõnul ka Rapla- ja Jõgevamaa.
Karmimaid piiranguid praegu ei seatud
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul jätkab valitsus arutelusid karmimate piirangute kehtestamise üle neljapäeval. Praegu ei peetud erakorraliste meetmete kehtestamist vajalikuks.
"Tänane number [nakatunute arv ööpäeva kohta] on küll tavapärasest kõrgem, aga ei näita hüppelist tõusu," ütles Kiik. "Valitsusel tuleb hetkel hoida mõistlikku tasakaalu jõuliste meetmete ja viiruse hoogsa leviku vahel."
"Vaadates naaberriike, siis loomulikult tuleb olla ettevaatlik, aga tuleb arvestada, et Eesti nakatumised on Euroopa keskmisest kordades maas," lisas minister. "Ehk siis näiteks Kesk-Euroopaga samaväärseid meetmeid täna rakendada poleks proportsionaalne."
Kiige sõnul on praegu uutest piirangutest olulisem järgida juba kehtivaid reegleid ja proovida nendega hakkama saada.
CoVID-19 juhtumitega hooldekodudele toetust
Kiige sõnul otsustas valitsus täna, et hakkab tulevikus toetama hooldekodusid, kus on tuvastatud koroonahaige. Toetatakse nii isikukaitsevahendite soetamist kui ka suurenenud tööjõukulude katmist.
Valitsus otsustas tulevikus hooldekodusid toetada, sest asutustel on koroonajuhtumi puhul vaja ülal pidada eraldi osakondi, näiteks lähikontaktsete osakonda, aga ka nakatunute osakonda. Mitmel puhul on hooldekodudes nakatunud koroonaviirusega ka töötajad, mis tähendab, et neile tuleb otsida asendajaid.
