SL Õhtuleht avaldab, et esimese intervjuu aegu Tartu Ülikooli semiootikaosakonna juhataja Peeter Toropiga oli ekspertiis juba politseile üle antud. Pärast intervjuud Toropiga helistas ajakirjanik peaministri pressibüroo juhatajale Kristi Liivale, kes ei teadnud ekspertiisist veel midagi. Pärast kõnet Liivale sai toimetus aga maili Toropilt, kes oli äkki kõiges kahtlema hakanud ning keelas intervjuud avaldada.

Torop tunnistas tookord ka, et ekspertiisi tegemise ajal avaldati talle teatud survet. Kes talle survet avaldas ja missugune see oli, jättis ta siiski enda teada.

Septembri keskel antud intervjuus väitis Torop, et monumendil pole ühtegi elementi, mis viitaks SS-lasele või natsismile. Nüüd ütleb ta aga: “Sammas pole küll natslik, kuid see ei tähenda, et see pole SS-lane. Sellel on loomulikult SS-lane.”

„On teada, et kes maksab, tellib ka muusika,” nendib SL Õhtuleht juhtkirjas. Formaalselt tellis ekspertiisi Lihula samba kohta küll politsei, sisuliselt aga valitsus. „Nii polnud riigilegi vaja mitte samba sõnumi objektiivset analüüsi, vaid kinnimakstud põhjendusi samba mahavõtmise tagantjärele õigustamiseks.”

Ajaleht märgib, et Stenbocki jaoks võib kõnealune ekspertiis kujuneda Pyrrhose võiduks, mis ainult süvendab arusaama, et kõike saab osta ja müüa. „Rääkimata kobakäplusest, kui ühte ekspertiisigi ei suudeta kätte saada, ilma et sedagi ilmestaksid skandaalid.”