Peaminister Jüri Ratase sõnul on oluline, et Eesti riik toimiks võimalikult efektiivselt ning iga euro kulutamine oleks hästi põhjendatud. "Riigieelarve revisjon peab andma meile tervikliku pildi riigi tegevustest ja teenustest ning näitama, kas neile tehtavad kulutused on õigustatud. Kui me lõpetame ebavajalikud ja dubleerivad tegevused, saame kokku hoitava raha suunata valdkondadesse, kus on järeleaitamist kõige rohkem tarvis," ütles ta.

Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel alustada riigieelarve põhjaliku revisjoniga, et maksumaksja raha võimalikult tõhusalt kasutada.

Rahandusminister Martin Helme sõnul aitab riigieelarve laiapõhjaline revisjon heita valgust riigi teenuste ja tegevuste asjakohasusele. „Revisjoni põhjal saame paremini teha põhjendatud valikuid, milliseid teenuseid riik peaks pakkuma ja millises mahus. Ühtlasi saame otsustada, millistest teenustest loobuda, kui need oma eesmärki ei täida,“ ütles Helme. „Nii saame vabastada vahendeid valitsuse uute oluliste eesmärkide saavutamiseks. Vajadused ületavad alati võimalusi ning valitsus peab siin tegema valikuid.“

Riigieelarve revisjoni eesmärk on luua riigi eelarvestrateegias vabu vahendeid ehk fiskaalruumi, mis võimaldaks raha ümber suunates finantseerida valitsuse prioriteetsete eesmärkide elluviimist.

„Eelarve revisjon on osa riigireformist. Meie eesmärk on tõhus riik, mis pakub teenuseid mõistlikult ning suunab tähelepanu ja vahendeid sinna, kus sellest on puudus,“ ütles Helme. „Ümberkorraldustega soovime saavutada samade vahenditega paremaid tulemusi või samu tulemusi vähemate vahenditega. Et olla edukas ka edaspidi, peab valitsusel olema paindlikult võimalik muutuvate oludega kohaneda ning selleks tuleb kriitiliselt hinnata, kas tavapäraseks saanud kulutused on enam põhjendatud.“

Revisjoniga soovib valitsus saada põhjaliku ülevaate riigi tulu- ja kuluallikatest ning anda hinnanguid, kas tehtavad kulud täidavad neile seatud eesmärke.

Riigieelarve revisjoni tehakse eri ministeeriumide valitsemisalade koostöös ja seda koordineerib rahandusministeerium. Revisjoni veab juhtkomisjon, mille moodustab ja mida juhib rahandusminister. Juhtkomisjoni toetavad töögrupid analüüsi ja ettepanekute tegemisega.

Riigieelarve revisjonist saab järgnevatel aastatel riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessi osa. Sügisel pärast 2020. aasta riigieelarve heakskiitmist valib valitsus välja valdkonnad, mille tõhustamise ettepanekute koostamisele järgneva aasta jooksul keskenduda.

Järgmisest aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. 2020. aasta riigieelarve koosneb valdkondlikest programmidest lisaks kulude lõikes kirjeldatud eelarvele. Valitsus seab programmidele tulemuseesmärgid, mille saavutamiseks osutavad riigiasutused kokku lepitud kvaliteedi, mahu ja hinnaga teenuseid. Eelarve iga euro on seotud teenusega ja igal eurol on eesmärk.

Tegevuspõhise eelarve ettevalmistamisel tehtud suure eeltöö tulemusena on valitsusel varasemast parem ülevaade riigi pakutavate teenuste maksumusest. Nende andmete põhjal on valitsusel kergem otsuseid langetada. Riigieelarve revisjon on järgmine samm riigi rahanduse tõhusamaks muutmisel.

Revisjoni täpsemat aja- ja tegevuskava aastateks 2019-2023 arutab valitsus sügisel, mil valitakse ka valdkonnad, mille tõhustamise ettepanekute koostamisele esmajoones keskenduda.