Valitsus kinnitas Eesti seisukohad Euroopa rohelise kokkuleppe osas. Kokk: liigume innovatsiooniga kaasa

 (27)
Ministrid valitsuse pressikonverentsil. Pilt on illustratiivne.
Ministrid valitsuse pressikonverentsil. Pilt on illustratiivne.Foto: Tiit Blaat

Valitsuse kabinetinõupidamisel arutati täna Eesti seisukohti Euroopa rohelise kokkuleppe ja selle alla kuuluva Euroopa kliimaseaduse kohta ning kinnitati need istungi otsusena.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on positiivne, et keskkonna- ja kliimateemadega arvestatakse kõigis valdkondades üha rohkem ning seda eesmärki kannab ka roheline kokkulepe.

"Eesti toetab aastaks 2050 Euroopa Liidu ülest kliimaneutraalsuse eesmärki. Roheline kokkulepe annab meile viisi, kuidas selle eesmärgini jõuda," ütles Ratas. "Tegemist on pea kõiki poliitikavaldkondi katva raamistikuga, kus keskkonnateemade kõrval on suur rõhk ka sotsiaalsel ja majanduslikul poolel."

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul kaasnevad rohelise kokkuleppega Eesti jaoks mitmed võimalused. "Meie huvi on liikuda innovatsiooniga kaasa ja leida uusi perspektiive Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks, investeeringute mahu suurendamiseks ning võimalusteks taastuvenergiale üleminekul. Üks Eesti jaoks oluline valdkond on vesiniku- ja muude taastuvenergia ja -kütuse põhiste tehnoloogiate arendamine. Minu hinnangul on vesinik kindlasti üks tulevikulahendusi ning usun, et juba kümne aasta pärast võiks vesinikulahendused nii Eestis kui ka Euroopas väga edukalt toimida," lausus Kokk.

Eesti toetab 2050. aasta Euroopa Liidu ülese pikaajalise kliimaneutraalsuse raamistiku seadmist Euroopa kliimaseaduses. Samas peab Euroopa Liidu ülese 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamisele eelnema põhjalik liikmesriikide ja sektorite analüüs.

Seotud lood:

Eesti hinnangul vajavad enim investeeringuid energia- ja transpordisektor, kuna kliimaneutraalsusele üleminekul on oluline tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Suurt potentsiaali näeb Eesti näiteks meretuuleparkides, mis on hea võimalus taastuvenergia suuremaks kasutuselevõtuks just Põhja-Balti piirkonnas. Samuti on vaja toetada innovaatiliste lahenduste väljatöötamist, rohetehnoloogiate arendamist ning alus- ja rakendusuuringuid. Fookus tuleks suunata ka tulevikutehnoloogiate rakendamiseks ja kasutamiseks ning vajalike oskuste arendamisele. Eesti tähtsustab ka keskkonnahariduse olulisust ja roheteemade faktipõhist käsitlemist.

Eesti seisukohtades tuuakse välja sedagi, et detsembris avalikustatud esialgne Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava võtaks arvesse ka COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi ja selle mõjusid. Kriisist väljumise tegevused peavad aga olema kooskõlas EL pikaajaliste kliimaeesmärkidega ja ringmajanduse põhimõtetega.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitles 2019. aasta 11. detsembril Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava. See on Euroopa Komisjoni katusstrateegia, mille abil saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa. Kokkuleppe peamised eesmärgid on kestlik ja vastupidav majanduskasv ning puhtam, rohelisem ja tervislikum keskkond. Selleks koondab Euroopa Komisjon kokkuleppe alla 47 erinevate valdkondade algatust, püüdes läheneda keskkonna-, majandus- ja sotsiaalsfäärile ühtse nägemusega.