Valitsus kiitis heaks siseturvalisuse arengukava
Valitsus kiitis täna heaks „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ koostamise plaani, milles määratletakse järgmise kümne aasta siseturvalisuse suunad ja koostöö erinevate osapoolte vahel.
Uus arengukava koostatakse arvestades olulisemaid probleeme siseturvalisuse valdkonnas alates teenuste jätkusuutlikust ja kvaliteetsest pakkumisest kuni elanike teadmiste, hoiakute ja oskusteni, et hoida ära oht elule, tervisele ja varale. Arvestada tuleb ka, et sisejulgeolekut mõjutavad üha rohkem välised ohud ning kriisiennetus ja hädaolukordadeks valmisoleku suutlikkus peab olema avalikus- ja erasektoris piisaval tasemel.
„Kuigi viimase, 2018. aastal läbiviidud uuringu järgi peab 95% Eesti inimestest oluliseks käituda ohte ennetavalt, arvavad vaid 61%, et nad on piisavalt valmis ennast ja teisi õnnetuse korral aitama,“ sõnas siseminister Mart Helme. „Suur osa õnnetustest ja vigastussurmadest toimuvad siiski käitumuslike tegurite tõttu. Näiteks on ligi poolte uppumis- ja tulesurmade ning ka tapmiste ja mõrvade osas rolli mänginud alkoholijoove.“
Helme sõnul on tugev ennetustöö teadvustanud inimeste enda rolli õnnetuste ennetamisel ja aastate jooksul on paljud näitajad vigastussurmade ja varavastaste süütegude osas langustrendis. Seega tuleb ennetuse suunda jätkata ning olenemata positiivsetest trendidest tagada ka valmisolek reageerimiseks.
„Üha teravamaks probleemiks on tõusmas inimeste leidmine siseturvalisuse valdkonda ja sh reageerivatele töödele,“ rääkis siseminister. „Lisaks peab arvestama rahvastiku muutustega, st selle vähenemisega, koondumisega linnadesse ja ka pendelrändega. Ka need muutused mõjutavad tugevalt siseturvalisuse teenuse pakkumist ja muudavad meie kogukondi. Tuleb leida parimad, nutikamad ning mõjusamad lahendused, mis aitavad kaasa siseturvalisuse tagamisele. Olgu nendeks tehisintellekti võimaluste kasutamine menetluste või kiiruse mõõtmise juures, või hoopis midagi muud,“ märkis minister.
Juba hetkel kehtiva arengukava rakendamisel loodi eeldusi reageerimissuutlikkuse, elanike teadlikkuse, turvalisusele kaasa aitavate hoiakute ning kogukondliku turvalisuse edendamiseks – seda nii erinevate mudelite, analüüside kui ka regulatsioonide kaudu. Edaspidi on vaja aga neid algatusi juurutada ja edasi arendada.
