Valitsus kiitis heaks riigikaitse strateegia
Strateegia koostamise põhiline eesmärk on kiiresti muutuva julgeolekukeskkonna taustal ajakohastada Eesti riigikaitse korraldust. Strateegia kohaselt hõlmab riigikaitse lisaks sõjalisele kaitsele ka teisi riigikaitseks olulisi valdkondi: tsiviilsektori toetust sõjalisele kaitsele, rahvusvahelist tegevus, sisejulgeoleku tagamist, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ning psühholoogiline kaitse, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Selline riigikaitse käsitlus lähtub arusaamast, et sõjalise rünnakuga võivad kaasneda nii ettevalmistavas kui aktiivses faasis mittesõjalised tegevused ning seega peab sõjaohu ennetamiseks ja tõrjumiseks arvestama ka riigikaitse mittesõjaliste osistega.
Strateegia lähtub läbivalt põhimõttest, mille kohaselt peavad asutused, kellel on teatud sõjaaegseid ülesandeid, vastutama nende valdkondade eest ka rahuajal. Sellega välditakse segadust tekitavaid ümberkorraldusi kriisi eskaleerumise ajal ning tagatakse, et teatud ülesandeid omav asutus vastutab nende ülesannete täitmiseks vajalike võimete arendamise eest. Seetõttu kaasatakse strateegiaga riigikaitse pika-ajalisse planeerimisse lisaks kaitseministeeriumile ka kõik teised olulisemad riigiasutused.
Strateegia loob aluse riigikaitse laia käsitluse edasiseks rakendamiseks ning riigikaitset käsitleva õigusruumi vastavaks korrastamiseks. Strateegia tugineb käesoleva aasta maikuus Riigikogus heaks kiidetud dokumendile „Eesti julgeolekupoliitika alused“ ning selles esitatud põhimõtetele.
Riigikaitse strateegia eelnõu on arutatud riigikogu riigikaitsekomisjoni istungil, presidendi riigikaitse nõukogus ja valitsuse julgeolekunõukogus ning nende märkustest lähtuvalt on eelnõu täiendatud.
Strateegia vahetab välja senise sõjalise kaitse strateegilise kava, mis keskendus eelkõige sõjalise kaitse arendamisele.
Aaviksoo: tänased ohud on palju keerukamad
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on tänapäevased julgeolekuohud oma olemuselt palju keerukamad, kui kitsalt klassikalised sõjalised konfliktid, mistõttu peavad nendeks valmistuma kõik olulisemad riigiasutused.
