Valitsus kiitis heaks põhikooli lõpueksamitest loobumise

 (129)
Kose gümnaasiumi algkoolimaja
Klassiruum. Pilt on illustreeriv.Foto: Andres Putting

Valitsus kiitis täna heaks haridus- ja teadusministri esitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kodakondsusseaduse muutmise eelnõu, mille jõustumisel pole õpilastel enam vaja põhikooli lõpetamiseks eksameid sooritada.

Põhikoolilõpetajate eesti keele teadmisi hinnatakse jätkuvalt eesti keele eksamiga, kuid see ei ole enam seaduse tasandil põhikooli lõpetamise tingimus. Samuti hakkavad kõik põhikoolilõpetajad tegema põhiseadust ja ühiskonna toimimise põhialuste teadmist hindavat testi.

„Olen veendunud, et seadusemuudatusega kaasneb positiivne mõju nii õpilaste kui ka õpetajate motivatsioonile. Lõpueksamite asemel pakub riik teisi võimalusi anda sisukamat tagasisidet põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta,” sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ta lisas, et eelnõu lubab muuta põhikoolilõpetajate koormuse mõistlikumaks ning vähendada koolilõpetamisega seotud stressi.

Haridus- ja teadusministeerium ning erinevad huvigrupid leiavad, et on aeg muuta õpitulemuste välishindamise süsteemi ning põhikoolieksamitest loobuda, sest paljud gümnaasiumid korraldavad oma sisseastumiskatsed enne, kui toimuvad põhikooli lõpueksamid, mistõttu eksamitel pole otsustavat tähtsust gümnaasiumisse sisseastumisel. Plaani kohaselt saab edaspidi iga kool ise otsustada selle üle, kas õpilane on põhihariduse omandanud. Põhikooli lõpetamise eeldus on jätkuvalt riikliku õppekava läbimine, kuid selle asemel, et kõik peavad sooritama samasuguseid eksameid, saavad koolid ise kehtestada põhikooli lõpetamiseks kooli spetsiifikale vastavalt vajalikud nõuded.

Põhikooli jooksul korraldatakse edaspidi regulaarselt teste ka matemaatikas ja loodusainetes, samuti sotsiaalainetes ja võõrkeeltes. Selline teave on oluline nii riigile erinevates Eesti nurkades hariduse kvaliteedi jälgimiseks kui ka koolidele, et saada tagasisidet oma õpilaste taseme kohta riigi keskmisega võrreldes. Selline lähenemine lubab samuti paremini jälgida õpilaste arengut terve põhihariduse omandamise käigus.

Kodakondsuse saamise võimalused muutuvad paindlikumaks

Muudatuste jõustumisel jaotub testimisega kaasnev koormus ühtlasemalt. Põhikooli lõpuklassis hakatakse edaspidi korraldama kõigile õpilastele eesti keele ning eesti keele teise keelena eksamit, et hinnata põhikoolilõpetajate eesti keele oskust. Samuti viiakse läbi põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist hindav test, kuid jälgitakse, et riiklik testimine ei langeks gümnaasiumisse astumise katsetega ajaliselt kokku.

Selline test toetab põhikooli ülesannet aidata õpilastel kujuneda aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna ja ühiskonna liikmeks, kes on valmis otsustama ja vastutama. Kodanikupädevus aitab põhikoolilõpetajatel teha teadlikku valikut, kuna noortel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel alates 16-aastaseks saamisest.

Sealjuures näeb kodakondsuse seaduse muudatus ette, et õpilasel, kellel ei ole Eesti kodakondsust, loetakse eksami ja testi eduka sooritamise puhul Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajalikud nõuded täidetuks. Sellega luuakse õpilastele senisest paindlikumad võimalused täita Eesti kodakondsuse saamise tingimused põhikooliõpingute käigus.

Valitsuses heakskiidu saanud eelnõu edastakse riigikogusse. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.