Valitsus kiitis heaks nelja looduskaitseala kaitse-eeskirjad

 (3)
Kalana sadam Hiiumaal
Kalana sadam HiiumaalFoto: Sven Arbet

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Kalana, Maalasti, Peipsiveere ja Haavassoo kaitsealade kaitse-eeskirjad.

„Paljude Eesti kaitsealade kaitsekorrad on kehtestatud juba üsna ammu ja vajavad seetõttu värskendust. Eesmärk on, et kaitsealad tagaks loodusväärtuste säilimise parimal võimalikul moel. Uue looduskaitseseaduse alusel on nüüdseks kinnitatud eeskirjad 16 kaitsealale. Uuendada on vaja veel enam kui 200 kaitseala reegleid,“ rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Kõige suurem täna valitsuse heakskiidu saanud kaitsealadest – Peipsiveere looduskaitseala – hõlmab Piirissaare zooloogilis-botaanilise kaitseala, Emajõe suudmeala hoiuala ning Emajõe-Suursoo sookaitseala baasil. Tartu maakonna idaosas paikneval 34 430 hektari suurusel alal leidub soo- ja metsaelupaiku ning palju kaitsealuseid liike. Kaitseala Emajõe-Suursoo ossa jääv deltasoostik on Eesti suurim ja ainulaadne.

Alal leidub rohkelt haruldasi liinuliike, näiteks pesitsevad seal merikotkas, kaljukotkas, suur-konnakotkas ja kalakotkas ning must-toonekurg. Lisaks kaitstakse ka mitmete kalade, kahepaiksete, putukate ja taimede elupaiku ning jõealadele kohaselt ka saarmast ja kobrast.

Viljandi maakonnas asuval 527,7 hektari suurusel Maalasti looduskaitsealal vajavad kaitset soo- ja metsakooslused ning kaitsealuste liikide elupaigad. Näiteks pesitsevad kaitsealal eriti ohustatud suur- ja väike-konnakotkad, laane- ja musträhnid ja roo- ja soo-loorkullid, lisaks mitmesuguseid taime- ja liblikaliike.

Saare maakonnas Kärla vallas asuva Haavassoo looduskaitseala 398,7 hektari suurusel alal on looduslikud metsa- ja sookooslused ning mitmeid kaitsealused liigid ja nende elupaigad. Näiteks elab alal väheneva arvukusuega must-toonekurg ja vaid Lääne-Saaremaal kasvav Saaremaa robirohi.

32,6 hektari suurusel Kalana looduskaitsealal, mis asub Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas, on Eestis haruldaseks jäänud vanu loodusmetsi ja soostuvaid ja soo-lehtmetsi. Vanu loodusmetsi on 2010. aasta andmete põhjal vaid 3,5 protsenti ja soostuvaid ja soo-lehtmetsi 2,1 protsenti metsade kogupindalast.

Kaitseala põhjaosas kasvab 12 hektaril 200 aasta vanune männik. Lisaks kõrgele vanusele lisab haruldust see, et tegu on loometsaga, mis on kogu maailmas väga haruldane. Lisaks Eestile leidub looalasid arvestataval hulgal veel vaid Rootsi suurematel saartel ning väiksemate isoleeritud aladena on loopealseid ka Lõuna-Rootsi mandriosas ja Venemaal Peterburi lähistel. Eestis on loodusid Lääne-Eesti saartel ning Lääne- ja Põhja-Eestis.

Kõik alad kuuluvad Natura võrgustikku.

Eesti maismaa pindalast on kaitse all 18,1 protsenti. Kaitsealadest on meil praegu viis rahvusparki, 138 looduskaitseala, 151 maastikukaitseala, 116 vana kaitsekorraga ala, lisaks 537 parki.