Valitsus kiitis heaks kaitseväe juhtide nimetamise eelnõu
Eelnõu on ajendatud riigikogus aprilli keskel vastu võetud põhiseaduse muudatusest, mis jätab põhiseadusest välja viite kaitseväe juhatajale ja ülemjuhatajale ning mille jõustudes tuleb parlamendil kehtestada eraldi seadusega kaitseväe juhtide ametisse nimetamise ja vabastamise kord.
Suurimad muudatused on seotud kaitseväe juhtkonna ametisse nimetamise ja ametist vabastamisega. Seni nimetas kaitseväe juhataja ametisse riigikogu presidendi ettepanekul ning kaitseväe juhtkonna president valitsuse ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul. Eelnõu järgi nimetab kaitseväe juhataja viieks aastaks ametisse valitsus kaitseministri ettepanekul, kuulates ära riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.
Kaitseväe peastaabi ülema ametisse nimetamine on eelnõu järgi sarnane kaitseväe juhataja ametisse nimetamisega. Väeliigi ülemad nimetab ametisse aga kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. Kaitseliidu ülema määrab valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühise ettepaneku alusel.
Teiseks oluliseks muudatuseks on kaitseväe ülemjuhataja mõistest loobumine. Uue sõnastuse kohaselt juhib kaitseväge nii rahu- kui ka sõjaajal kaitseväe juhataja, kellele laienevad kõik rahuaja riigikaitse seaduses ja sõjaaja riigikaitse seaduses pandud ülesanded ning pädevused, kusjuures kaitseväe juhataja ülesanded ja pädevus on rahu- ja sõjaajal erinevad. Tulenevalt eeltoodust on eelnõuga säilitatud “Kaitseväe juhataja” mõiste, kuid loobutud “Kaitseväe ülemjuhataja” ja “Kaitseväe juhtkonna” mõistetest.
Praegu nimetab kaitseväe juhataja presidendi ettepanekul riigikogu ning kaitseväe juhtkonna valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul president.
Riigikogus vastuvõtmisel jõustub eelnõu samal ajal kui põhiseaduse muudatus, mis hakkab kehtima kolm kuud pärast väljakuulutamist ehk 21. juulil.
