Kaitseminister Margus Tsahkna ütles, et kahepoolse kokkuleppe sõlmimine pikaajalise kaitsekoostöö korral on vajalik.

„Eesti ja Ameerika Ühendriikide vaheline kaitsekoostöö leping toetab USA üksuste kohalolekut Eestis ning tugevdab meie julgeolekut. See on reaalne samm julgeoleku koostöö süvendamisel Ameerika Ühendriikidega, kes on meie strateegiliseks partneriks. USA on sarnased kokkulepped sõlminud ka mitmete teiste Euroopa riikidega nagu Saksamaa, Holland, Hispaania, Poola jt. Samuti on kahepoolseid kokkuleppeid oma kaitseväelaste ja riigi õiguste tagamiseks sõlminud Eesti,“ ütles kaitseminister.

Sõlmitav kaitsekoostöö kokkulepe reguleerib Eestis viibivate USA relvajõudude, nende ülalpeetavate ja lepinglaste staatust, samuti lihtsustab nende tegevust siin ja suurendab kokkuleppega antavate teatud soodustuste kaudu ka heaolu. Kokkulepe ei vähenda Eesti ainuõigust andmaks luba USA relvajõudude liikmete, sõjalennukite või –laevade sisenemiseks Eestisse.

Vajadus liitlaste kohalolu täpsemaks reguleerimiseks kerkis seoses USA relvajõudude suurendatud kohalolekuga Eestis, ettepaneku sõlmida kaitsekoostöö kokkulepe tegid Ameerika Ühendriigid 2016. aasta augustis.

Kaitsekoostöö kokkuleppe (Defence Cooperation Agreement, DCA) täiendab NATO liikmesriikide vahelist relvajõudude staatust käsitlevat kokkulepet NATO SOFA ning asendab 2015. aastal USAga sõlmitud Kaitseväe valduses olevate alade ja ehitiste kasutamise kokkuleppe.

Eesti on varem sõlminud kahepoolseid relvajõudude staatuse kokkulepped näiteks Kuveidi ja Saksamaaga.

Kaitsekoostöö kokkuleppe Ameerika Ühendriikidega allkirjastab kaitseminister lähiajal, seejärel esitatakse see Riigikogule ratifitseerimiseks.