Valitsus käis välja kümme miljonit (täiend)

Teisipäeval erakorralisele istungile kogunenud valitsuse liikmed otsustasid Eestit tabanud orkaanis kannatanutele esialgu eraldada kümme miljonit krooni, mis on mõeldud eelkõige vähem kindlustatud eraisikute jaluleaitamiseks.

Peaminister Juhan Parts rõhutas, et tegemist on vältimatu abiga hädas inimeste elukeskkonna ja hädavajalike infrastruktuuride taastamiseks. Raha on eelkõige mõeldud eraisikutele, kes omal jõul tormi põhjustatud kahjudega toime ei tule.

Paremal majanduslikul järjel inimesed aga peaksid Partsi sõnul ise vaatama, kuidas tormi põhjustatud kahjuga hakkama saavad, samuti ettevõtted. Valitsusjuht toonitas ka kindlustuse tähtsust tormi tagajärgedega võitlemisel.

Kõige suurem summa läheb õnnetuses suurimaid kahjusid kandnud Pärnumaale. Toetust saavad veel Läänemaa ja Saaremaa ning vähemal hulgas Lääne-Virumaa ning mõned Harju vallad. Summad saavad täpse kuju kolmapäeval.

Valitsus annab raha omavalitsuste käsutusse, raha jagamise üle täpsemalt otsustab maavanem. Toetuse ühel või teisel kujul saamiseks tuleb inimestel pöörduda omavalitsuste poole.

Parts lisas, et kümme miljonit tormikahjude hüvitamiseks ei ole lõplik summa, sellele võib tulla lisa valitsuse korralisel istungil. „Kui neljapäevaks selguvad asjaolud, mis nõuavad valitsuselt täiendavat toetust, siis me igal juhul oleme valmis neid kaaluma,” tähendas ta.

„Me tahame ära märkida kõiki neid teenistusi, vabatahtlikke, kes väga operatiivselt ja koostöö valmilt tegelesid,” lausus Parts. „Meie hinnang on hea, me oleme rahul.”

Valitsusjuht lausus, et tegemist oli Eesti jaoks erakordse loodusõnnetusega, mida juhtub võibolla kord põlvkonna jooksul. Valitsus soovib, et kriisikomisjon analüüsiks, kuidas tulevikus kahjusid paremini ennetada.

„Tsivilisatsioon areneb ja riik areneb, me peame ka üleujutuste ja suurte tormide puhul mõtlema, kuidas selliseid asju, ennekõike kahjusid ennetama,” nentis Parts. „Peame arutama, milliseid põhimõttelisi muudatusi on meil võimalik teha riigi planeerimistegevuses, ehitustegevuses ja ka inimeste parema teavitamise osas.”

See tähendaks näiteks seda, et tulevikus oskaksid madalamatesse mereäärsetesse kohtadesse ehitajad mõelda ka keldri ja alumise korruse uputusekindlaks muutmise peale.

Peaministri sõnul räägitakse tihti teadetes numbritest, mida inimene kohe endale ei teadvusta. Päästeamet teavitas tema sõnul inimesi tormist õigel ajal. Küll aga võinuks kohalikud omavalitsused teha paremat tööd elanikele ohuolukorra selgitamisel.

Juhan Parts sai Läänemaad ähvardavast tormist ja uputuseohust teada oma julgeolekukoordinaatori käest laupäeval õhtupoolikul ning oli pärast seda kuni öösel kella kolmeni ühenduses siseministri, kriiskomisjonide ja maavanematega.

Tallinn otsustas esmaspäeval eraldada uputuseohvritele üks miljon krooni. Toetusi kogub ka Pärnu linn eriarvetele pankades.