See tähendab kahte asja. Ühelt poolt tähendab paindlik pensioniiga seda, et inimene saab valida omale sobivaima pensionile minemise aja. Teiselt poolt tähendab see seda, et pensioniiga seotakse oodatava eluea muutumisega, kommenteeris seda sotsiaalministeerium.

Ise endale sobiva pensionile mineku vanuse valimine ei tähenda siiski, et inimene võiks juba näiteks 35-aastaselt pensionile minna ja riigi kulul elada. Tavaliselt sätestatakse paindlikule pensionieale kas alampiir vanuse mõttes või siis pensioni suuruse mõttes või mõlemad korraga.

Pensioni baasosa kiirem tõstmine tähendab seda, et pensionid jäävad sama solidaarseks nagu nad on praegu. Kuna praegune pensionivalem muudab järk-järgult pensionid diferentseeritumaks, sest pensioni suurus sõltub järjest rohkem elu jooksul saadud palgast, siis baasosa tõstmisega püütakse seda vähendada.

Kas baasosa tõstmisega kaasneb lisakulu eelarvele, ei oska sotsiaalministeerium veel öelda. See oleneb sellest, kas koos baasosa tõstmisega vähendatakse teenitud palgast sõltuv kindlustusosa või mitte. Kui kindlustusosa ei vähendata, siis baasosa tõstmine tähendab kindlasti lisakulu.