Valitsus jätab lubaduse täitmata

Pool aastat pärast Eesti NATOsse astumist kavandatakse Tallinnas Brüsselile antud lubaduste murdmist.

Juhan Partsi valitsus on taganemas NATO-le antud lubadusest hoida alliansiga liitunud Eesti sõjalise kaitse kulutused suuruses kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), kirjutab Postimees.

Möödunud neljapäeval kiitis valitsus põhimõtteliselt heaks Eesti kaitsestrateegia, ent nn kahe protsendi klausel jäi lahtiseks. Reedeks sõnastas rahandusministeerium selle varasemast ebamäärasemalt: “Sõjalisi kaitsekulutusi suurendatakse suhtena SKTsse kuni kõik riigikaitselised kulutused kokku moodustavad kaks protsenti SKTst.”

Väljend “kõik riigikaitselised kulutused” hõlmaks ka isamaalist kasvatust koolides, piirivalvet, päästekompaniisid, kaitsepolitseid ning teede- ja kommunikatsioonide ehitust.

Eesti oli endale NATO ees võtnud kohustuse suunata kogu nn kahe protsendi poolt hõlmatav raha kaitseministeeriumi valitsemisalasse juba 2007. aastal.

Sama aasta eelarves peab valitsus arvestama Reformierakonna nõudena koalitsioonileppesse kirjutatud plaaniga, mille kohaselt üksikisiku tulumaksumääraks rehkendatakse 2006. aastal 20 protsenti ja tulumaksuvabaks miinimumiks 2000 krooni kuus.

Tulumaksu alandamine annab tunda juba järgmise aasta riigieelarves, sest tänavuse aasta eest maksvad inimesed riigikassasse varasema 26 asemel 24 protsenti.

Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko on öelnud, et tema ametkond ei kahtle Partsi väidetes, et praegune valitsus on esimene, kes tõstab sõjalise riigikaitse kulutused tegelikult kahe protsendini.

Eesti suursaadik NATOs Harri Tiido on nimetanud väljendi “sõjalise kaitse kulutused” ja kahe protsendi kooshoidmist Eesti usalduse küsimuseks.

Kaitseametnike hinnangul tähendaks nn kahe protsendi klausli hägustamine katset NATOt tüssata.