Valitsus hakkab teabe avaldamist piirama

Viisteist ministrit ja riigisekretär asuvad varustama riiklikke dokumente märkega “asutusesiseseks kasutamiseks”, mis võimaldab neid mitte avaldada.

Selle õiguse annab valitsuse 17. jaanuari määrus number 21, kuhu on alla kirjutanud peaminister Mart Laar, justiitsminister Märt Rask ja riigisekretär Aino Lepik von Wirén.

Määruse kohaselt võib ministeeriumidest ja riigikantseleist valitsusele esitatud eelnõusid ja muid dokumente tunnistada asutusesiseseks teabeks, mida ministeeriumid ja riigikantselei on kohustatud mitte väljastama ega avaldama kuni valitsuse otsuse vastuvõtuni või muu juurdepääsupiirangu kehtivuse lõpuni.

Siiski ei saa avaldamist keelava “AK” templiga varustada seaduseelnõusid, Riigikogu otsuse eelnõusid ega valitsuse määruse eelnõusid.

Riigikantselei pressiesindaja Jaanus Rankla kinnitas eile, et riigisekretär Aino Lepik von Wirén pole veel kordagi oma vastavat õigust ühegi dokumendi puhul kasutanud.

“See määrus tuleneb avaliku teabe seadusest ja on ette nähtud korrastama dokumentide liikumist,” märkis ta. “Tahate näiteid? Suursaadikute nimetamise otsuseid ei avaldata enne seda, kui on saadud vastavalt riigilt nõusolek.”

Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Tarmu Tammerk ütles pärast valitsuse määrusega tutvumist: “Seadus annab niisuguse võimaluse — kuulutada dokumente asutusesiseseks, mis avaldamisele ei kuulu. Aga ma loodan, et valitsus ei kasuta seda võimalust heldekäeliselt. Sest vastasel korral muutub kogu avaliku teabe seadus farsiks.”

Tammerki sõnul ei ole dokumentide asutusesiseseks kuulutamise võimalus seaduses pakutud mitte kohustusega, vaid erandina näiteks nende paberite puhul, mis asuvad täielikult algstaadiumis ja võiksid avalikkust sellisena eksitada.

“Tegemist on n-ö halli piirkonnaga, mille kohta tehtavaid otsuseid ei pea eriliselt põhjendama,” märkis ta. “Kui see tempel hakkab vilkalt välkuma, siis pole käitutud avaliku teabe seaduse mõtte ja eesmärgi kohaselt.”