Septembriks loodava riigi ühe kuu isikukaitsevahendite kriisivaru suuruspõhineb Terviseameti hinnangul. Varud hõlmavad kaitsevahendeid tervele sotsiaalteenuste- ja tervishoiuvaldkonnale ning avaliku sektori asutustele. Kokku eraldati isikukaitsevahendite varu soetamiseks 13 miljonit eurot ning 336 000 eurot kulub aastas varude korrektseks hoiustamiseks.

Loodava varu hulka arvatakse ka juba varem tellitud isikukaitsevahendid, mida pole kasutusse võetud. Seni on vahendeid tellitud 18,3 miljoni euro eest, millest suurem osa jääb kesksesse varusse.

Riigihalduse minister Jaak Aab selgitas, et kuigi isikukaitsevahendite soetamine on tegelikult erinevate asutuste enda ülesanne, siis riigi keskne varu tagab kõikide vajalike teenuste toimepidevuse vähemalt üheks kuuks (sellele lisandub asutuste enda ühe kuu varu) ning ühiskonda ei ole vaja sulgeda nii ulatuslikult, kui seda tehti lõppenud eriolukorra tingimustes.

IKV vajadused Terviseameti hinnangul: 

Riigi tegevusvaru COVID plaan A3 korral

Kogused kokku tk

Juurde hangitav tk

kirurgilised maskid 

9 479 494

2 729 494

FFP2 maskid

2 137 766

1 377 766

FFP3 maskid

368 085

368 085

ühekordsed kitlid

2 589 321

881 341

Nitriilkindad

24 873 987

8 466 987

kaitseprillid/visiirid

503 356

503 356

Kilepõlled

1 303 930

603 930

Kätised

1 816 800

1 816 800

Mütsid 

3 354 884

2 899 884

Kaitseülikonnad

73 650

0

Kokku

46 501 273 

19 647 643 


„Kuna Terviseameti prognoosimudelite ja rahvusvaheliste analüüside järgi võib teine võimalik COVID-19 pandeemia laine olla ulatuslikum, kui esimene, siis peame selleks valmis olema isikukaitsevahendite varuga, mida me ei pea häda korras üle maailma taga otsima või Eestisse transportima,“ lausus Aab. Isikukaitsevahendite soetamise kõrval on oluline osa ka nende korrektsel hoiustamisel ja vajadusel ka uuendamisel.

IKV varude vajaduse hindamisel lähtuti Terviseameti soovitusel stsenaariumist, mille järgi 100 000 elaniku kohta tekib 14 päeva jooksul kumulatiivselt 125-150 patsienti. „Üldisemalt võttes tähendab see stsenaarium möödunud aprillikuuvajadusest kolm korda suuremat varu,“ selgitas Aab.

Seniste riigipoolsete hangetega on tagatud kõik isikukaitsevahendid vähemalt kuuks ajaks ning enamus hangitud vahenditest on ka juba Eestisse kohale jõudnud. Hangitust ning olukorra iseloomust johtuvalt vähem kulunud isikukaitsevahendid suunatakse juba otse riigi kesksesse varusse. Alates juulist jätkub tavapärane süsteem, mil tervishoiuteenuste osutajad, hoolekande- ja riigiasutused ning kohalikud omavalitsused hangivad endale ise vajaliku koguse maske, kindaid ja kõike muud. Sügiseks luuakse asutustes kohapeal ühe kuu varu ja keskselt hangitakse veel ühe kuu varu. Kokku peaks seega vahendeid kriisiolukorras jätkuma vähemalt kaheks kuuks.

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kuulutasid hiljuti välja ka isikukaitsevahendite ühishanke, milles avaldas soovi osaleda 139 asutust ning hanke maksimaalseks maksumuseks võib kujuneda 81 miljonit eurot. Praktikas jääb see summa tõenäoliselt väiksemaks, sest paljudel asutustel on suuremad varud olemas. Samuti on vahendite hinnad siiski langustrendis.