Valitsus ei peata elektrijaamade müüki
Valitsuskabineti arutelul selgus, et Narva Elektrijaamade vähemusosaluse müük tagab elektrienergia varustuskindluse pikaks ajaks stabiilse hinnaga, pannes AS-ile Narva Elektrijaamad kohustuse tarnida Eesti Energiale siseturu vajadusi rahuldav hulk elektrienergiat, märkis valitsuse pressiesindaja.
Samas tõdes valitsus, et leping võimaldab järk-järgult, alternatiivsete elektripakkumiste olemasolul, vähendada Eesti Energial AS-ilt Narva Elektrijaamad ostetava elektri hulka nii, et oleks tagatud energiaturu avamine.
Narva elektrijaamad ei planeeri valitsuse teatel oma toodangu vähendamist seoses turu avanemisega, eeldades, et soodsa hinna tulemusena on Narva Elektrijaamade ülejääv tootmismaht realiseeritav ekspordina.
Valitsuskabineti liikmed rõhutasid, et samas tuleb tagada soodustingimused alternatiivenergeetika arendamiseks.
Valitsuse liikmed nentisid teisipäeval, et tehing ei sea piiranguid Eesti energiasüsteemi ühendamisele Lääne-Euroopa elektrivõrkudega, kuid tagab varustuskindluse ka seniks, kuni ühendus veel puudub.
Välisministri hinnangul on elektrivarustuskindlus oluline riigi julgeoleku aspekt, millest taganemine kahandab oluliselt Eesti usaldusväärsust NATO silmis.
Valitsus tõdes, et arutelu Eesti ühe olulisema majandusharu energeetika tulevikust on vajalik akadeemikute, spetsialistide ja poliitikute osavõtul, mis aitaks leida Eesti jaoks sobivad lahendused.
Valitsuse liikmed on pressiesindaja sõnul veendunud, et Narva Elektrijaamade vähemusaktsiate müügi kava on kooskõlas soovitavate arengutega Eesti energeetikas ja tehinguga tuleb edasi minna.
Valitsus kutsus teisipäevasele kabinetinõupidamisele Teaduste Akadeemia akadeemikud Mihkel Veiderma, Endel Lippmaa ja Rein Kütneri ning AS-i Eesti Energia juhatuse esimehe Gunnar Oki koos Narva Elektrijaama AS-i vähemusosaluse müügi juriidilise nõustaja vandeadvokaat Sven Papiga advokaadibüroost Raidla ja Partnerid.
Lippmaa tundis huvi aktsiate müügitehingu vastavuse kohta Euroopa lepingule turu avamise ja konkurentsi osas ning rahuldus pressiesindaja teatel saadud informatsiooniga, et küsimus on välisministeeriumi pädevuses, kes peab läbirääkimisi Euroopa Liiduga.
Lippmaa eestvedamisel puudutas valitsus ka keevkihttehnoloogia uusimaid arenguid seonduvalt Narva elektrijaamade renoveerimisega.
Gunnar Okk tõdes nõupidamisel, et praegu pakutav tehnoloogia on keskkonnasõbralikum kui seni kasutatu, veelgi enam saastekoormust vähendav. Samas nõustusid valitsuse liikmed, et keskkonnakaitsega seotud probleemid nõuavad jätkuvalt analüüsi ja edasisi lahenduste otsinguid.
Valitsuse pressiesindaja Priit Põiklik märkis TV3 uudistesaates, et valitsus ei arutanud õiguskantsleri Allar Jõksi ettepanekut kaaluda Narva elektrijaamade erastamise peatamist, et teha jaamadele keskkonnamõju hindamine, mida seni pole tehtud ja millele on juba kuid tähelepanu juhtinud keskkonnakaitsjad.
Põikliku sõnul oli õiguskantseleri teade ajastatud kummaliselt ning seda kabinet ei arutanud.
Gunnar Okk vastas nõupidamisel akadeemikute küsimusele Eesti Põlevkivi aktsiate hindamise kohta. Valitsus võttis teadmiseks, et läbirääkimiste käigus on tehing muutunud Eestile oluliselt soodsamaks.
Strateegilise investori eesmärk on muuta AS Narva Elektrijaamad võimeliseks renoveerima ja tagama keskkonnanõuetele vastavalt Eesti oma, välistest energia tarnijatest sõltumatu energia tootmine. Valitsus leidis, et AS-i Narva Elektrijaamad vähemusosaluse müük on kooskõlas soovitavate arengutega Eesti energeetikas.
Narva elektrijaamade erastamise küsimus kerkis taas teravalt päevakorda pärast seda, kui president Lennart Meri avaldas reedel kahtlust erastamise otstarbekuses ja kutsus võimuliitu osalema opositsiooni algatusel kokku kutsutud selleteemalisel riigikogu istungil neljapäeval. Meri avaldus pälvis Ühendriikide terava kriitika, USA leiab, et Eesti peab jaamu NRG Energyle müües täitma juba võetud kohustusi, milles poole leppisid kokku juba eelmisel suvel.
