Valitsus: Eesti andis nõusoleku 500 pagulase vastuvõtmiseks, kindlustunne esimeste põgenike vastuvõtmiseks on olemas

 (189)
Taavi Rõivas Vaos
Taavi Rõivas VaosFoto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsuskabinet sai täna sotsiaalministeeriumilt ülevaate sõjapõgenike vastuvõtmise tegevuskavast ja leidis, et suurem kindlustunne esimeste sõjapõgenike vastuvõtmiseks on olemas. Arutelu tegevuskava osas jätkub.

Mitmed omavalitsused on avaldanud soovi kaitset vajavate inimeste vastuvõtmisel koostööd teha. Samuti on sotsiaalministeeriumi ja Eesti Pagulasabi poole pöördunud ettevõtjad, kes on valmis sõjapõgenikke tööle võtma. Töötukassa andmetel on Eestis 8500 vaba töökohta, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Tegevuskava kohaselt viiakse sõjapõgenike saabumisega seotud menetlustoimingud valdavas osas läbi enne inimeste Eestisse jõudmist. Eesmärk on, et inimesed saaksid Eestisse saabudes asuda elama otse püsivasse elukohta ning ei peaks viibima vastuvõtukeskuses.

Vastavalt kokkulepetele sõidavad hiljemalt novembris Itaaliasse ja Kreekasse Eesti sideohvitserid ning erinevate asutuste eksperdid, et osaleda menetlusprotsessis - tutvuda toimikutega ning viia läbi intervjuusid. Koos nendega osalevad protsessis põhjalikku taustakontrolli läbiviimise kogemust omavad rahvusvaheliste organisatsioonide eksperdid. Lõpliku otsuse rahvusvahelise kaitse andmise kohta teeb Eesti, lähtudes avaliku korra ja julgeolekukaalutlustest.

Esimesed kaitset vajavad inimesed võivad Eestisse jõuda käesoleva aasta lõpus või hiljemalt järgmise aasta kevadel, kuid täpsem ajakava sõltub koostööst Kreeka ja Itaaliaga ning menetlustoimingute käigust. Kõik Eesti poolt Euroopa Liidu rändekava raames vastu võetavad inimesed peaksid Itaaliast, Kreekast ja Türgist Eestisse jõudma kahe aasta jooksul.

Eestisse saabuvatele inimestele tehakse esmane tervisekontroll kohe saabudes ning põhjalikum tervisekontroll peale elukohta jõudmist. Rahvusvahelise kaitse saajaid hakkavad igapäevaelu korraldamisel regulaarselt nõustama Johannes Mihkelsoni keskuse ja Eesti Pagulasabi tugiisikud. Sotsiaalteenuseid ja -toetusi saavad kaitse saajad samadel alustel kõigi Eesti alaliste elanikega.

Esmased teadmised Eesti ühiskonnas toimetulekuks saavad Eestisse saabuvad sõjapõgenikud kohanemisprogrammist, mille eesmärk on anda neile vajalikku infot Eesti riigi ja siinse elu kohta ning õpetada eesti keelt. Programmi koolitusmoodulid käsitlevad näiteks Eesti riigi ja ühiskonna toimimist, igapäevast elu-olu, tööd, õppimist ning perekonda. Tegevuskavas on seatud eesmärk igati toetada rahvusvahelise kaitse saajate võimalikult kiiret jõudmist tööturule.

Eestisse elama asuvate sõjapõgenike lapsed asuvad vastavalt vanusele õppima elukohajärgsesse lasteaeda või kooli, kus toetatakse lapse võimalikult kiiret lõimumist tavarühma või -klassi. Riik eraldab kohalikele omavalitsustele keeleõppe korraldamiseks lisavahendeid ning toetab õppeasutusi koolituste ja õppematerjalidega.

Eesti on praeguse seisuga andnud nõusoleku üle 500 rahvusvahelist kaitset vajava inimese vastuvõtmiseks.