Peaminister Jüri Ratas selgitas valitsuse pressikonverentsil, et see raha pannakse n-ö valmis ja eraldatakse siis, kui laskemoonahanke tempo peaks tõepoolest kiirenema, kirjutab ERR.

Kaitseminister Jüri Luik ütles, et see oli kompromiss, kuid avaldas kurbust, et riigikaitse on muutumas poliitiliste vaidluste objektiks.

"Oleme piiri peal, et riigikaitse, mille puhul oleme hoidnud parteideülest joont, on muutumas poliitiliste vaidluste objektiks. See on mulle ja kogu valitsusele vastuvõetamatu," tunnistas Luik.

Ta peab kummastavaks, et me räägime 10 miljonist eurost ajal, mil Eesti riigikaitse eelarve pole kunagi olnud nii suur, üle poole miljardi euro. "Aga kui selline broneering ja kompromiss aitab poliitilist ummikseisu likvideerida, siis usun, et see on mõistlik," lisas ta.

Poliitiline vaidlus tekkis siis, kui valitsus muutis aastateks 2018–2020 plaanitud 60 miljoni euroses kaitseinvesteeringute programmis kulutuste jaotust nii, et seni igaks aastaks arvestatud 20 miljoni euro asemel oleks 2018. aastal kulutatud 10 miljonit, 2019. aastal 30 ja 2020. aastal 20 miljonit eurot.

Näiteks riigikogu liige, endine kaitseminister Hannes Hanso (SDE) ähvardas jätta hääletamata riigieelarve poolt, kui kaitseinvesteeringute reale ei panda tagasi 10 miljonit eurot.

"Kaitsevõime arendamisse on vaja raha juurde. Lisainvesteeringute kärpimise plaan minu hinnangul ei lenda. 10 miljonit, mis vahepeal kaduma läks, tuleb eelarvesse tagasi panna," kirjutas Hanso sotsiaalmeedias.

Oma avaldusega toetas Hanso parteitut saadikut Margus Tsahknat, kes on viimastel nädalatel korduvalt kritiseerinud kaitseinvesteeringute väidetavat vähendamist.