Nestori sõnul on sihtasutuse tänavune eelarve neli miljonit krooni.
Sihtasutuse juhatusse kuuluvad geeniteadlased Andres Metspalu ja Priit Kogerman, Tartu ülikooli kliinikumi juhataja Jaanus Pikani ja Tartu ülikooli tervishoiuinstituudi magistrant Krista Kruuv.
Sihtasutuse üheksaliikmelises nõukogus esindavad valitsust haridusminister Tõnis Lukas, sotsiaalministeeriumi kantsler Hannes Danilov ja peaministri nõunik Kersti Kaljulaid.
Teaduste akadeemia nimetatud liimed on Ain-Elmar Kaasik, Mart Saarma ja Richard Villems.
Kolm liiget nimetab nõukogusse riigikogu.
Selle aasta peamine plaan on geenivaramu katseprojekti käivitamine, ütles Nestor. Tema sõnul kulub katseprojektile 10-15 miljonit krooni.
Katseprojekti eesmärk on koguda poole aastaga isiku- ja terviseandmed ning vereproovid 10.000 inimeselt.
Põhikirja kohaselt on sihtasutuse Eesti Geenivaramu tegevuse eesmärk edendada geeniuuringute arengut, koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkusinformatsiooni kohta ning rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks.
Sihtasutus hakkab kuuluma sotsiaalministeeriumi haldusalasse.
Inimgeeniuuringute seaduse kohaselt pidi valitsus tegema otsuse geenivaramu vastutava töötleja asutamiseks kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest. Inimgeeniuuringute seadus jõustus 8. jaanuaril.
Sihtasutuse tegevuse käivitamiseks ja katseprojekti läbiviimiseks kulub vähemalt 20 miljonit krooni, ütles jaanuaris sihtasutuse Eesti Geenikeskus juhatuse liige Andres Rannamäe.
Tema sõnul saab sihtasutuse Eesti Geenivaramu loomise järel alustada läbirääkimisi võimalike investoritega, kes tõenäoliselt on pärit Põhja-Ameerikast.
Katseprojekt, millesse 50 perearsti abiga kaasatakse 10.000 inimest, on kavas läbi viia poole aastaga. Pärast süsteemi jooksvat täiustamist peaks projekt sujuvalt jätkuma.
Katseprojekt näeb ette koguda geenivaramusse 10.000 inimese vere- ja terviseandmed.
Geenivaramu projekti eesmärk on luua esimest korda maailmas kogu riigi elanikkonda hõlmav geeniandmete kogu.
Geenivaramu loob igale inimesele eeldused saada tulevikus efektiivsemat arstiabi.
Viie aastaga tahetakse geenivaramusse koguda andmed miljoni inimese kohta. Kuigi tegemist on rangelt vabatahtliku ettevõtmisega, loodavad geenivaramu projekti algatajad eesmärgi saavutada, kuna varamus osalemisest tõusvad kasud ületavad nende hinnangul inimese võimalikud hirmud andmete lekkimise ees.
Inimgeeni uuringute seadustamisega eelmise aasta lõpus on Eesti esimeste riikide hulgas, kes on vastavat õigusruumi korrastanud.
Inimgeeniuuringud on õiguslikult reguleeritud Islandil, kus on algatatud samalaadne geenivaramu projekt, ning mingil määral ka Suurbritannias ja Kanadas.
Esialgsete arvestuste järgi maksab geenivaramu projekt kokku 1,5 miljardit krooni, millest umbes kolmandik tuleks riigilt ning ülejäänu Eesti ja välismaiselt erakapitalilt.
Strateegiliste investorite kaasamist saab alustada alles pärast inimgeeni uuringute seaduse vastuvõtmist ning sihtasutuse Eesti Geenivaramu loomist.
Initsiaatorite hinnangul annab geenivaramu projekt tõuke Eestisse uute geeni- ja infotehnoloogiafirmade rajamiseks ning uue haridusvaldkonna ning majandusharu tekkeks.
