Valitsus arutab homme keemilise kastreerimise seadustamist

 (14)
Valitsus arutab homme keemilise kastreerimise seadustamist
Justiitsminister Kristen MichalFoto: Annika Haas, Eesti Ekspress

Valitsus arutab homme seaduseelnõu muudatusi, millega võimaldatakse süüdimõistetud isikutele vangistuse alternatiivina ravi.

Justiitsminister Kristen Michal esitab homme valitsele karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on vähendada korduvkuritegevust.

Muudatusega võimaldatakse süüdimõistetud isikutele vangistuse alternatiivina ravi. Selle tingimuseks on, et isik on süüteo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu ning on oht, et ta paneb tulevikus toime uue samasuguse süüteo, on kirjas valitsuse istungi kommenteeritud päevakorras.

Raviks peetakse muudatuste kohaselt narkomaanide sõltuvusravi varem vangistusega karistamata isikule, kes pani kuriteo toime narkomaania tõttu, ja seksuaalkurjategijate kompleksravi täisealisele isikule, kes pani kuriteo toime seksuaalsuunitluse häire tõttu.

Justiitsminister Kristel Michal on varem öelnud, et kergema karistuse saanud seksuaalkurjategijate puhul oleks keemiline kastreerimine tõhus meede.

"See on üks asi, mida justiitsministeerium väga hoolega eest veab," rääkis Michal. "Keemiline kastreerimine oleks tõhus meede seksuaalkurjategijatele, kellele on määratud alla kaheaastane vangistus. Eesmärk oleks nende osalemine kompleksravis medikamentide ja psühhiaatrilise raviga mis kestaks 18 kuud kuni kolm aastat."

Seotud lood:

Ravi pakkumine aitab kurjategijatel hoiduda samalaadsete kuritegude toimepanemisest, vähendab seksuaalkurjategijate sotsiaalset tõrjutust, kuna vangistuse asemel on võimalik jätkata töötamist, ning tagab nende sujuvama ülemineku ühiskonda.

Ravi hakatakse kohaldama ennetähtaegse vabanemise eeltingimusena või vangistuse osalise asendamisena. Mõlemal juhul peab olema isikule karistuseks määratud kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus. Ravi kohaldamise vältimatuks eelduseks on süüdimõistetu enda nõusolek.

Otsuse teeb kohus, kes vastava ettepaneku tegemisel kaalub nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, aga samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib talle kaasa tuua ravi kohaldamine. Seaduse jõustumisajaks on planeeritud 1. juuni 2013.