Samuti arutab valitsus homme kuni kolme kaitseväelase missiooni pikendamist Iraagis, kuni kolme kaitseväelase missiooni pikendamist Kosovos, kuni 15 kaitseväelase osalemist Somaalia piraatide vastases operatsioonis ning kuni kolme kaitseväelase osalemise pikendamist rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias.

Samuti arutab valitsus homme eelnõu, mis näeb ette vajaduse korral kaitseväe kuni 45 kaitseväelase kasutamise 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012. NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisus.

Eesti kaitseväelased osalevad missioonil NATO juhitava rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (ISAF – International Security Assistance Force) koosseisus.

Kaitsevägi on Afganistani operatsioonil osalenud alates 13. märtsist 2003, kui ISAFi teenistusse asus kuueliikmeline demineerimismeeskond. 2005. aasta jaanuarist kuni 2009. aasta detsembrini teenis Kabuli rahvusvahelises lennujaamas õhuväelastest komplekteeritud perrooniteenindusmeeskond. 2006. aasta veebruaris alustasid Eesti üksused teenistust Ühendkuningriigi kontingendi koosseisus Helmandi provintsis, kus Eestil on praegu ligikaudu 150 kaitseväelast.

Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas – mais ja novembris. Kuna Eesti kompaniil on Afganistanis oma vastutusala, mida ei saa rotatsiooni ajaks tühjaks jätta, siis on kaks korda aastas vaja ajutiselt nii lahkuvatel kui ka saabuvatel üksustel samaaegselt operatsioonialal viibida. See võimaldab saabuval üksusel vastutusala sujuvalt üle võtta ja lahkuval üksusel edasi anda omandatud teadmisi vastutusala ja vastase kohta. Pidev kohalolek operatsioonialal on otseselt seotud Afganistanis teenivate kaitseväelaste turvalisusega.

Seetõttu näeb eelnõu ette, et rotatsiooniperioodil võib ühe kuu jooksul suurendada kaitseväelaste isikkoosseisule seatud ülempiiri kuni 340 kaitseväelaseni.