Valitsus annab kohalikele omavalitsustele lisaeelarvest 130 miljonit
Aprilli alguses otsustas valitsus eraldada kohalikele omavalitsustele riigi lisaeelarvest 130 miljonit, mille kinnitas ka riigikogu. Selle rahaga leevendatakse koroonaviirusest tingitud kriisi tagajärgi ja turgutatakse majandust, selgitas riigihalduse minister Jaak Aab. „Sellest 30 miljonit on mõeldud otseselt kriisi mõjude kompensatsiooniks, 70 miljonit uuteks investeeringuteks ning 30 miljonit kohalike teede hoiuks. Leppisime valitsuses eile kokku, kuidas täpsemalt seda raha omavalitsuste vahel jaotatakse,“ märkis Aab.
Omavalitsuste erakorraliste kulude ja investeeringute toetus jaotatakse peamiselt proportsionaalselt elanike arvule. Lisaks arvestatakse igale kohalikule omavalitsusele baassumma. Saarvallad saavad lisatoetust.
Kokku 30 miljoni suuruse tulubaasi stabiliseerimise toetusega aidatakse kompenseerida kohaliku omavalitsuse üksustele eriolukorrast tingitud omatulude vähenemist ja kulude suurenemist. Näiteks vähenevad nende parkimistasud, lasteaia kohatasud, huviringide tasud, intressitulud jne. Kriisiolukorra tõttu kasvavad kohaliku omavalitsuse üksuste kulutused näiteks sotsiaalvaldkonnas, aga samuti deso- ja isikukaitsevahenditele.
Nende kulude katmiseks jaotatakse erakorraliste kulude toetusest 29 miljonit kõigi omavalitsuste vahel ning 1 miljon eraldatakse saarvaldadele. Igale kohaliku omavalitsuse üksusele antakse baassummana 80 tuhat eurot (alla 4000 elanikuga üksustele 40 tuhat eurot) ning ülejäänud toetus jaotatakse proportsionaalselt elanike arvule. Liikumispiiranguga saarvallad saavad lisatoetuse.
Lisaeelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatav investeeringutoetus aitab majanduslanguse negatiivseid mõjusid leevendada. Toetusest 67 miljonit jaotatakse kõikide kohalike omavalitsuste vahel ja 3 miljonit antakse saarvaldadele, kus kehtestati eriolukorras rangemad piirangud.
Investeeringutoetusest saab iga omavalitsus baastoetusena 200 000 eurot, kui nende elanike arv on suurem kui 4000. Teistele arvestatakse baastoetuseks 100 000 eurot. Üle jääv osa jaotatakse kõikide omavalitsuste vahel proportsionaalselt elanike arvule.
Saarvaldadele mõeldud 3 miljoni jaotamisel on baastoetus 40 000 ja üle jääv osa jaotatakse kõikide saarvaldade vahel proportsionaalselt nende elanike arvule.Kohalik omavalitsus võib toetuse vahendeid kasutada uuteks investeeringuteks, remondikuludeks, lammutuskuludeks ja nendega seotud muudeks kuludeks. Vajalikud lepingud peavad olema ära sõlmitud selle aasta jooksul, kuid tööd võivad lõppeda ka järgmisel aastal.
Kohalike teede hoiu toetuseks lisandunud 30 miljonit eurot jaotatakse sama valemiga, kui põhieelarvega antud 29 miljonit teede hoiuks. Seega iga omavalitsuse riigipoolne toetus teedele ja tänavatele kasvab veidi rohkem kui kaks korda.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul eraldatakse korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetuseks 73 miljonit eurot. Korterelamute rekonstrueerimistoetus on suunatud kõikidele korteriühistutele ja kohaliku omavalitsuse üksustele, väikeelamute rekonstrueerimistoetus on suunatud kõikidele väikeelamute omanikele.
Lammutustoetuseks on planeeritud 5 miljonit eurot. Meede on suunatud kohaliku omavalitsuse üksustele. Korterelamu rekonstrueerimise regionaallaenuks on planeeritud 22 miljonit eurot. Meede on suunatud korteriühistutele, mis asuvad madala kinnisvara turuväärtusega piirkondades (sh maapiirkondades) ega saa pangast rekonstrueerimiseks laenu või kellele pakutakse seda ebasoodsatel tingimustel.
