Välisminister: vajadusel tuleb Eestil pakkuda Ukraina põgenikele ka ajutist varjupaika

 (87)
Keit Pentus
Keit Pentus-RosimannusFoto: Tiit Blaat

Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus leidis pärast ÜRO üleskutset Ukraina põgenikke Euroopa Liidu liikmesriikides vastu võtta, et vajadusel tuleks ka Eestil pagulastele ajutist varjupaika pakkuda.

Siseministeerium kinnitab, et iga taotlejat, kes on pärit piirkonnast, mis ei ole turvaline, hindab politsei- ja piirivalveamet individuaalselt, vahendas ERRi uudisteportaal.

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus kommenteeris, et inimesed põgenevad Ukrainast ikkagi sõja eest. "Ida-Ukrainast, konfliktipiirkonnast pärit inimesi, kellel on Eestis sugulased, tuleks oma sugulaste juurde lubada," kinnitas ta.

"Vajadusel tuleb meil pakkuda ka ajutist varjupaika," lisas välisminister ning kiitis siseminister Hanno Pevkurit, kes on andnud suunise kiirendada varjupaigataotlustega tegelemist ja vaadata neid ka just humaansest küljest.

Eelmisel nädalal saatis ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet (UNHCR) kõigile Euroopa riikidele kirja, milles kirjeldatakse Ukraina olukorda ja selgitatakse, et suurtel pagulaste hulkadel ei ole võimalik Ukraina piires turvaliselt ümber asuda. Üks oluline põhjus on just põgenike tohutu arv, mistõttu ei suudetaks neid kõiki majutada, neile sissetulekut ja arstiabi pakkuda, nende lastele lasteaia- või koolikohta leida jne. Seetõttu soovitas ÜRO liikmesriikidel, sealhulgas Eestil, tungivalt iga juhtumit tõsisemalt kaaluda, Ukraina põgenike tegelikku olukorda mõista ja neid vastu võtta.

Seotud lood:

Sõjategevuse ägestumine Ukraina Donetski piirkonnas on suurendanud riigi sisepõgenike arvu peaaegu miljonini. Peale selle on ligi 600 000 ukrainlast pöördunud asüüli saamise palvega Venemaa, Valgevene, Moldova, Poola, Ungari ja ka Eesti poole.

Eestile on kriisi algusest alates varjupaigataotluse esitanud 58 ukrainlast. Kolm neist on seda teinud korduvalt. Seni pole ühtegi taotlust rahuldatud. Äraütleva vastuse on saanud üheksa inimest, üksikud on ise avalduse tagasi võtnud ja 44 inimese taotlused on endiselt menetluses. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on põhjendanud äraütlemist sellega, et põgenikel oleks võimalik ümber asuda Ukraina piires.

Pagulastega tegelevad organisatsioonid on teinud ettepanekuid, mis samme Eesti võiks astuda, et pagulasi vastu võtta.