Välisminister Urmas Paet: Ida-Ukraina vaherahu ajal on hukkunud siiski 331 inimest

 (9)
Meikar Ukrainas
Ida-Ukraina vaherahu ajal on hukkunud 331 inimestFoto: Silver Meikar

Välisminister Urmas Paeti sõnul on traagiline ja räägib vaherahu haprusest tõsiasi, et vaherahu ajal on Ida-Ukrainas hukkunud 331 inimest.

ÜRO äsjaavaldatud raport inimõiguste olukorrast Ukrainas annab ülevaate Ukraina konfliktist, kus hoolimata haprast relvarahust jätkub riigi idaosas sõjaline tegevus ning konfliktist mõjutatud inimesed on ligi pool aastat oma põhiõigustest ilma.

ÜRO ja Maailma Terviseorganisatsiooni WHO andmetel on Ukraina idaosas alates aprilli keskpaigast kuni praeguseni hukkunud vähemalt 3660 ning haavata on saanud 8756 inimest.

"Alates möödunud kuu relvarahu kokkuleppest on Ukrainas idaosas seni jätkuvad kokkupõrked nõudnud 331 inimelu," rõhutas välisminister Paet.

Välisminister Paet rõhutas, et konflikti pooled peavad järgima relvarahu kokkulepet. "Osapooltel on vaja viivitamatult lõpetada sõjaline tegevus, et vältida olukorra edasist pingestamist, tsiviilisikute hukkumisi ja kannatusi," lisas ta.

Raport rõhutab vajadust uurida põhjalikult toimunud ja jätkuvaid inimõiguste ning rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi, sealhulgas tsiviilisikute valimatut pommitamist, tapmisi, seksuaalvägivalla kasutamist, ebaseaduslikku vara võõrandamist ja kinnipeetute väärkohtlemist.

Seotud lood:

"Konflikti käigus toimepandud võimalikke inimsusevastaseid kuritegusid ja inimõiguste rikkumisi tuleb uurida rahvusvaheliselt erapooletult ning vägivalla toimepanijad tuleb vastutusele võtta," rõhutas välisminister Paet.

"Rikkumiste uurimine ja vastutusele võtmine on oluline Ukraina pikaajalise stabiilsuse ja õigusriikluse aluseks," lisas ta. Paet pidas väga murettekitavaks, et separatistide kontrolli all olevatel aladel ei järgita õigusriigi põhimõtteid.

Raporti andmeil on separatistide relvastatud grupeeringud saanud viimastel kuudel täiendust välisriikidest pärit võitlejate näol, kelle hulgas on arvatavasti Venemaa kodanikke.

Viimane raport käsitleb põhjalikumalt olukorda Krimmis. Raportis on esitatud soovitused Krimmi omavalitsusele ning Venemaale. Välisminister rõhutas, et Venemaa peab tagama ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ameti missiooni esindajatele juurdepääsu Krimmi.

"Vaatamata korduvatele taotlustele ei ole seda seni võimaldatud," rõhutas välisminister. "Rahvusvaheline üldsus jälgib tähelepanelikult inimõiguste olukorda Krimmis. Mõistame hukka vähemuste, sealhulgas krimmitatarlaste tagakiusamise," rõhutas välisminister.

ÜRO raporti kohaselt põhjustab konflikt jätkuvalt tsiviilohvreid ning rikutakse inimeste põhiõigusi. "Relvakonfliktist mõjutatud piirkondade elanikud on juba ligi pool aastat jäetud ilma oma põhiõigusest saada haridust, piisavaid tervishoiuteenuseid, omada eluaset ning teenida elatist," sõnas välisminister.

Paeti sõnul mõjutab konflikti jätkumine miljonite inimeste igapäeva elu. Oktoobri alguse seisuga oli Ukrainas 375 792 sisepõgenikku, kellel juurdepääs tervishoiuteenustele ja eluks vajalikule on piiratud ning lähenev talv muudab olukorra veelgi keerulisemaks.

Raport märgib ka, et Donetski ja Luganski piirkondade majandustegevus on konfliktist tugevalt mõjutatud, ligi 40 000 väikse ja keskmise suurusega ettevõtet on pidanud oma tegevuse lõpetama.

Raport tõi positiivses mõttes esile Ukraina poolseid samme ja koostööd konflikti leevendamiseks ning innustab riiki ÜRO poolsete soovituste täitmise ning reformide elluviimisega jätkama.

Ukraina on reformimas seadusandlust, mis ennetaks Donetskis ja Luganskis toimunud sündmustes osalenute tagakiusamist ja karistamist ning annaks eelpool nimetatud regioonide osadele eri staatuse, vahendas välisministeeriumi pressitalitus.