"Usuvabaduse alliansiga liitumise leppisime USA kolleegiga kokku oktoobris. Kindlasti näeme seda ka ühe võimalusena veelgi arendada kahepoolseid suhteid meie lähima liitlasega," sõnas välisminister Urmas Reinsalu.

Ta lisas, et loodav allianss seisab selle eest, et inimõigusena kaitstaks kõigi inimeste usu- ja veendumusvabadust, olenemata nende usulisest taustast või veendumustest. Usu- ja veendumusvabaduse küsimustega tegeletakse aktiivselt ka ELi ja ÜRO raames.

Ametlikult sõnastatakse, et rahvusvaheline usuvabaduse allianss toetub olemasolevatele tegevustele usu- ja veendumusvabaduse kaitseks ÜROs ja piirkondlikes organisatsioonides. Ühendus rajaneb muuhulgas usu- ja veendumusvabadust sätestaval inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklil 18: "Igaühel on mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus; see õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt õpetamise, tava, kultuse ja kombetalituste kaudu."

Samuti öeldakse, et algatuse eesmärk on aidata kaasa usu- ja veendumusvabaduse kaitsmisele kõikjal maailmas ning abistada neid, keda nende usu või veendumuste tõttu taga kiusatakse.

USA välisminister Mike Pompeo tuli algatusega välja möödunud aasta suvel.

Väljaanne Politico peab usuvabaduse allianssi ebamugavaks liiduks, kuna see ühendab presidendi kõige ägedamad vastased ja tulisemad toetajad. Kuigi USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on usuvabaduse edendamisel teinud edusamme, leiavad kriitikud, et paljude riikide puhul kehtivad topeltstandardid. Näiteks kritiseerib Trumpi administratsioon kiiresti usuvabaduse rikkumisi riikides, mida ta peab vastasteks, nagu näiteks Hiina ja Iraan. Sageli vaikitakse, kui sarnased rikkumised leiavad aset riikides, mida ta peab oma partneriteks. Sellise näitena tuuakse sageli välja suhtumist Saudi Araabiasse, kes on USA liitlane.

Eesti Päevaleht kirjutas sügisel, et Pompeo suunas alliansi teraviku paljuski just maailmas haaret laiendava rivaali Hiina vastu, mis viib ellu laialdast ahistamiskampaaniat islamiusku uiguuri rahvusvähemuse vastu.

Algatusega on kutsutud liituma ligi 40 riiki üle maailma, meie lähipiirkonnast ühinevad näiteks kõik Balti riigid ja mitmed teised Euroopa riigid. Välisministeeriumi andmetel osalevad asutajaliikmena kõrgel tasemel 13 Euroopa Liidu riiki: lisaks Eestile veel Austria, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Horvaatia, Kreeka, Tšehhi, Holland, Ungari ja Malta. Samuti liitub alliansiga Ühendkuningriik.

Lisaks liituvad alliansiga veel ka Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Colombia, Gambia, Gruusia, Iisrael, Kosovo, Senegal, Togo ja Ukraina.

Varem on Eesti ühinenud ka näiteks ajakirjandusvabaduse ja internetivabaduse koalitsioonidega.

Homme võtab Reinsalu osa riiklikust palvushommikusöögist, kus peab kõne president Donald Trump. Lisaks kohtub välisminister esindajatekoja välisasjade komisjoni Euroopa alamkomitee esimehe Bill Keatinguga.