"Küsimus oli põhimõtteline: Venemaa ei ole ikkagi veel täitnud täies mahus oma kõiki rahalisi kohustusi Euroopa Nõukogu ees, vaatamata sellele, et sellele viidati kevadel kui ühele pragmaatlisele argumendile, miks peaks taastama Venemaa liikmeõigused parlamentaarses assamblees," selgitas Reinsalu.

Selles kontekstis oli laual hoopis ettepanek eelarvet suurendada. "Seda olukorras, kus Venemaa jättis maksmata aastatepikkuste liikmemaksu võlgnevuste intresside eest ning pole selgustki, kas ta seda kohustust aktsepteerib," sõnas Reinsalu.

Ta meenutas, et kevadel hääletas Eesti koos samameelsete riikidega Venemaa liikmeõiguste taastamise vastu, rõhudes väärtuste kaitsele. "Selle otsuse kaitsjad esitasid toona pragmaatilised argumendid, rõhudes ka toona Venemaa liikmemaksu külmutamisest tekkinud eelarveaugule. Sel juhul peaks vähemasti ka neist argumentidest muuhulgas kinni pidama," märkis Reinsalu.

"Seetõttu ei pidanudki ma võimalikuks toetada koos teiste Balti kolleegide ja Ukrainaga lõpphääletusel kõnealust eelarvet. Meie jaoks, tunnetan seda, ei ole juunikuine ENPA otsus tehniline küsimus, pärast mida järgneb business as usual," lausus välisminister.

"Euroopa Nõukogu on õiguste kaitse organisatsioon, mille standardid peaksid olema ühetaolised kõigile liikmesriikidele kõikides oludes. See vastuhääletus oli põhimõtteline protest teatud väärtusvalikute üle, millega me ei saa kuidagi leppida," rõhutas Reinsalu.

Venemaalt hääleõiguse võtmine ja selle taastamine

ENPA võttis Vene delegaatidelt hääleõiguse ära pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal. Mais võttis Euroopa Nõukogu vastu deklaratsiooni, et Vene hääleõigus tuleks taastada, ent see vajas assamblee kinnitust.

ENPA toetas 26. juunil toimunud hääletusel Venemaa delegatsiooni õiguste taastamist.

Lisaks Ukrainale hääletasid vastu Poola, Suurbritannia ja Balti riikide esindajad, sealhulgas Eesti parlamendi delegaadid Eerik-Niiles Kross, Indrek Saar ja Raivo E. Tamm. Ukraina delegaat Oleksii Gontšarenko võrdles otsust 1938. aasta Müncheni leppega.