Välisminister Pentus-Rosimannus lõppevast aastast: julgeolekuohud muutsid lääneliitlased ühtsemaks
Välisminister Keit Pentus-Rosimannus ütles aastat kokku võttes, et muutunud julgeolekuolukord on muutnud lääneliitlased ühtsemaks ja tugevamaks. „Sellises keerulises julgeolekukeskkonnas on Euroopa Liidu ja NATO ühtne toimimine väga tähtis," rõhutas välisminister.
Tema sõnul jääb muutunud julgeolekuolukord pingestama ka eelseisvat aastat. "2015. aastal peavad nii NATO kui ka EL vaatama üle oma suhted Venemaaga. Suhete paranemise võti on Venemaa käes. Venemaa peab lõpetama agressiooni Ukraina vastu ja täitma oma rahvusvahelisi kohustusi. Ainult siis võib rääkida ELi ja NATO suhete taastamisest Venemaaga."
Pentus-Rosimannuse sõnul ei tohi 2014. aastast rääkides unustada ka kaitsepolitsei ohvitseri röövimist ja ebaseaduslikku Venemaal kinnihoidmist, mis on Venemaa poolt jõhker rahvusvahelise õiguse rikkumine. "Eesti erinevate ametkondade jaoks ei lõpe see lugu enne, kui Eston Kohver on tagasi kodus, oma pere juures," ütles välisminister.
Julgeoleku seisukohast kõige olulisemaks hindas välisminister NATO kollektiivse julgeoleku ja heidutusvõime tugevdamist - Walesi tippkohtumisel võeti vastu NATO valmisoleku tegevuskava (RAP). „NATO reageeris muutunud julgeolekuolukorrale kiiresti. NATO liitlased on meie piirkonnas nüüd pidevalt kohal nii maal, õhus kui merel ja see on selge sõnum alliansi ühtsusest."
„Tänavu kevadest alates paikneb Eestis USA jalaväekompanii, õhuturbe keskusena on võetud kasutusele selleks põhjalikult ette valmistatud Ämari lennuväebaas. Liitlaste üksused jäävad siia nii kauaks, kui vaja," sõnas välisminister. Eesti on omakorda osalenud mitmetes rahvusvahelistes initsiatiivides, sealhulgas koalitsioonis ISILi vastu, missioonidel Malis ja Kesk-Aafrika Vabariigis, aga jätkuvalt ka Afganistanis ja Kosovos.
Viisavabadus Gruusiaga
Välisministri sõnul peab idapartnerlus püsima ELi poliitikas tähtsal kohal ka 2015. aastal. „Hea, et sõlmitud said Euroopa Liidu assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga, aga nende lepingute sõlmimine ei olnud lõppeesmärk, vaid vahesamm. Loodetavasti õnnestub järgmisel kevadel toimuval Riia tippkohtumisel anda selge sõnumi idapartnerluse riikidele Euroopa perspektiivist," rõhutas välisminister Pentus-Rosimannus. „Kevadel jõustunud viisavabadus Moldova kodanikele oli 2014. aastal oluline samm. 2015. aasta võiks tuua sama otsuse ka Gruusia ja Euroopa Liidu vahel."
Kahjuks ei toonud lõppev aasta pikalt oodatud lahendust 14 Eesti laevakaitsja kohtuvaidluses, mille tõttu ei ole India võimud lubanud Eesti kodanikel juba üle aasta riigist lahkuda. "Me ei jäta seda asja ja toetame selles vaidluses oma kodanikke nii, kuidas see Eesti riigi võimuses on. Kahju, et aasta vahetub ilma, et India oleks suutnud lahenduseni jõuda ja Eesti kodanikud oleksid lõpuks saanud koju naasta," ütles minister.
2014. aastal andis Eesti humanitaarabi kriisikolletesse Ukrainas, Süürias, Lõuna-Sudaanis, Iraagis, Afganistanis, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Gazas ning Lääne-Aafrikas ebola leviku tõkestamiseks. Samuti on toetatud looduskatastroofides kannatanud riike, nagu Bosnia ja Hertsegoviina. Ministri sõnul soovib Eesti tulevikus suurendada oma panust humanitaarkriisides kannatavate inimeste abistamiseks.
